Nõudepeatuste kasutamise võimalused Järvamaa ühistranspordis

Järvamaal sõidavad liinid vaid graafikujärgselt, täisnõudeliine ei ole. Küll aga on Järvamaale tulnud aastast 2022 kokku 26 nõudepeatust, kust peatutakse graafiku alusel, kuid vaid nõude põhiselt. Järvamaa ühistranspordis on neli suuremat probleemi, mida autor hakkab oma lõputöös lahendama: • Kõrge tühisõitude arv; • Väheste reisijate arv liinidel; • Kõrge kulu ühe reisija kohta; • Kaugliinide ühendus Järvamaa maakonnakeskusega. Lõputöö eesmärgiks on saada ülevaade ühistranspordi hetkeolukorrast, leida liinid, mis vajavad parandamist ning uurida välja, kas nõudepõhiste peatuste või transpordi kasutamine eelmainitud liinidel ja vahemaadel on mõistlik nii elanike kui ka kohaliku omavalitsuse vaates. Lõpptulemuseks on kaardistatud analüüs, kas nõudepeatuste süsteemi kasutamine Järvamaa bussiliinidel on mõistlik, vajalik ning kasulik. Lõputöös tuleb välja võrdlus, kas nõudepõhiste liinide kasutamine on kasulik võrreldes hetkel kehtiva bussigraafiku kasutamisega. Positiivse lõpptulemuse korral tuleb kaardistatud kokkuvõte liinidest, millele saab rakendada nõudepõhiste peatuste süsteemi, negatiivse lõpptulemuse saamisel tuleb eelnevate probleemidele muude lahenduste pakkumine. Lõputöös keskendub autor nende liinide uurimisele, millel on tühisõidu osakaal üle 21%, kulu ühe reisija kohta on üle 10 euro ja veootsadel on 1 – 4 reisijat. Veel keskendub autor kaugliinidele, mida saaks põhiasulatega ühendada kasutades nõudeliinide süsteemi. Järvamaal tühisõitudega sõitvaid liine on 95 liinist 63. Vaid 4,2% 63 liinist on tühisõitude osakaal üle 30%, kuid liine mida autor uuris oli kokku 18. Liinide arv, millel on 1-4 reisijat ühe veootsa kohta on kokku 7. Liinid, mille kulu on üle 10 euro ühe reisija kohta, oli 19. Kõiki probleeme lähemalt uurides leidis autor kokku 33 liini, mida tuleks lähemalt uurida. Põhilahenduseks uuris autor nõudepõhiste liinide ning peatuste kasutamise võimalusi. Teisteks lahendusteks pakkus välja marsruudi või kellaaegade muutusega. Autor leidis ka liine, millele muudatusi ei soovitanud. Nendeks olid liinid 6, 28B, 33A, 33D, 40C. Samuti oli ka liine, mis uurimise hetkel enam ei sõitnud, neid autor ei uurinud. Nõudepõhise lahenduse sai jagada kaheks: täisnõudeliin ja osaline nõudeliin, ehk vaid mõned peatused on nõudepõhised. Täisnõudepõhiseks lahenduseks sobisid 14 liini. Osaliselt nõudepõhiseks sobisid 7 liini. Marsruudi muutuse ettepanekud tegi autor kahele liinile, kellaajamuutused aga viiele liinile. Kahel liinil oli autor välja toonud nii täisnõudepõhise lahenduse, kui marsruudi muutuse. Liine, millele autor lahenduspakkumisi ei leidnud, oli viis. Parandustega leidis autor, et rahaliselt hoiaks kokku umbes 25243,23 eurot. Täisnõudeliinidelt 9739,67 eurot, osalistelt nõudeliinidelt 15503,56 eurot ja muude muutustega 7.44 eurot ühel veootsal ühe reisija kohta kolmel liinil. Autor on lõputöös teinud kaardistatud kokkuvõtte liinidest, mida tasuks muuta, milliseid muudatusi läbi viia ning ka mõnel liinil on autor toonud välja konkreetsed näited. Sellega loodetavasti toob rohkem reisijaid ühistransporti kasutama, kuna see on reisijatele rohkem kättesaadav. Samuti vähendab nõudeliinide kasutamine ühistranspordi kulusid, kui välditakse võimalikult palju tühisõite.

In Järvamaa, the buslines run strictly according to the schedule, there are no full on-demand lines. However, since 2022, a total of 26 demand-based stops have come to Järva County. These stops are running by the given schedule, but only based on demand. There are four major problems in public transport in Järva County, which the author will solve in this thesis: • High number of idle runs; • Low number of passengers on the lines; • High cost per passenger; • Poor connection of long-distance lines to Järvamaa county center. The objective of the thesis is to get an overview of the current state of public transport, identify lines that need improvement and to find out whether the use of demand-based stops or transport on the aforementioned lines and distances is reasonable from the point of view of both the residents and the local government. The final result is a mapped analysis of whether the use of the demand stop system on bus lines in Järva County is reasonable, necessary and useful. In the thesis, a comparison will be made as to whether the use of demand-based routes is beneficial compared to the use of the currently valid bus schedule. In the case of a positive final result, a mapped summary of the lines to which the system of demand-based stops can be applied, in the case of a negative final result, other solutions to the previous problems will be offered. In the final thesis, the author focuses on researching lines, which have an idle share of more than 21%, the cost per passenger is more than 10 euros, and there are 1 - 4 passengers per one carriage. The author also focuses on long-distance lines that could be connected to the main cities and villages, using the demand line system. In Järva County, 63 out of 95 lines operate with empty seats. Only 4.2% of these 63 lines have more than 30% idle runs, but there were a total of 18 lines meeting certain criteria. The number of lines with 1-4 passengers per carriage is a total of 7. Lines, whose cost is more than 10 euros per passenger, was 19. By taking a closer look at all the problems, the author found a total of 33 lines that should be studied more closely. For the main solution, the author investigated the possibilities of using demand-based lines and stops. Other solutions suggested a change in route or time of day. The author also found lines for which no changes were recommended. These were lines 6, 28B, 33A, 33D, 40C. There were also lines that were no longer running at the time of the investigation, they were not examined by the author. The demand-based solution could be divided into two types: full demand line and partial demand line, where only some stops are demand-based. Fourteen lines were suitable for a full demand-based Solution, Seven lines were suitable for partially demand-based solution. The author proposed route changes for two lines, while time changes were made for five lines. On two lines, the author had brought out both a full demand-based solution and a change of route or time of the day. There were five lines for which the author could not find any solutions. With the possible corrections, the author estimated savings of approximately 25,243,23 euros. 9739,67 euros from full demand lines, 15503,56 euros from partial demand lines and 7,44 euros cost per passenger on three lines. In the thesis, the author has made a mapped summary of the lines that should be changed, which changes should be made, and the author has also given specific examples on some lines. This will hopefully bring more passengers to use public transport as it is more accessible to passengers. Also, the use of demand lines reduces public transport costs by avoiding as many empty journeys as possible.