E-veoselehe kogemused, väljakutsed ja lisandväärtus Eesti ettevõtetes

Töö esimeseks ülesandeks oli läbi viia intervjuud kolme Eesti ettevõttega, et analüüsida nende kogemusi e-veoselehe ja e-CMR kasutuselevõtust. Uurimistöö käigus viidi läbi vestluste transkribeerimine ja kvalitatiivne analüüs mini-juhtumiuuringute vormis, mille käigus tuvastati märksõnad ning toodi esile korduvad teemad. Analüüsi fookus oli suunatud tegelikule rakenduskogemusele, tajutavatele kasudele ja probleemidele ning ettevalmistustele eFTI määruse rakendamiseks. Poolstruktureeritud intervjuude põhjal järeldati, et ettevõtted hindavad e-veoselehte kasulikuks tööriistaks, mis vähendab paberdokumentide hulka, kiirendab infovahetust ja parandab protsesside jälgitavust. Kuigi finantsnäitajate otsene kvantifitseerimine osutus keeruliseks, toodi esile aja- ja ressursitõhususe kaudsed eelised. Samas ilmnes, et e-veoselehe rakendamisega kaasneb õppimiskõver ning vajadus järjepideva teavitustöö ja koolituste järele, et tagada sujuv üleminek ja tõhus kasutamine. Teise ülesandena võrreldi intervjuutulemusi olemasoleva kirjanduse ja regulatiivsete nõuetega, et hinnata e-veoselehe ja e-CMRi kasutuselevõtu vastavust teoreetilistele ootustele ja digitaliseerimisega seotud põhiprintsiipidele. Kirjanduses on rõhutatud e-veoselehe kasutamise eeliseid, nagu paberikulu vähenemine, protsesside lihtsustumine ja infovahetuse kiirenemine, mis leidsid kinnitust ka ettevõtete kogemustes. Lisaks toodi esile digitaliseerimise positiivne mõju logistika tõhususele ja jälgitavusele, mida intervjuud samuti toetavad. Samal ajal ilmnesid ettevõtete kogemustes ka teatud lahknevused teooriast, eriti rahvusvaheliste standardite ja nõuete rakendamisel. Praktikas tuntakse vajadust täpsemate juhiste ja regulatsioonide järele, et lihtsustada e-veoselehe rahvusvahelist aktsepteerimist ning vähendada tõrkeid piiriüleses logistikas. Kuigi teoorias käsitletakse digitaliseerimist universaalse lahendusena, rõhutasid ettevõtted vajadust paindlike ja ühtlustatud standardite järele, mis toetaksid laiemat kasutuselevõttu. Uurimistöö kolmanda ülesandena analüüsiti ettevõtete kogemusi e-veoselehe ja e-CMRi kasutuselevõtu ning sellega seotud kulude planeerimise kohta. Intervjuude põhjal ilmnes, et digitaliseerimine toob kaasa mitmeid eeliseid, sealhulgas paberikulu vähenemise, protsesside suurema efektiivsuse ja parema jälgitavuse. Ettevõtted rõhutasid ka lisandväärtust, mis tuleneb kiiremast infovahetusest ja vigade vähenemisest andmete töötlemisel. Digitaliseerimine lihtsustab igapäevaseid logistilisi toiminguid, suurendab töökorralduse paindlikkust ja läbipaistvust ning muudab protsessid tervikuna sujuvamaks ja kulutõhusamaks. Samas toodi välja ka mitmeid kitsaskohti, mis võivad takistada täielikku digitaliseerimist. Peamised probleemid on seotud rahvusvaheliste standardite ja regulatiivsete nõuete ebaselgusega, piiratud teadlikkuse ja koolitusvajadusega ning selgete mõõdikute puudumisega eFTI määruse rakendamisel. Need tegurid põhjustavad ebakindlust kulude planeerimisel ja nõuavad täiendavat tähelepanu ning juhendmaterjale, et digitaliseerimise potentsiaali täielikult rakendada ja üleminekuprotsessi sujuvamaks muuta.

The first objective of this study was to conduct interviews with three Estonian companies to analyze their experiences with adopting e-consignment notes (e-CMR). The research process involved transcribing the interviews and performing qualitative analysis in the form of mini-case studies, during which keywords were identified and recurring themes highlighted. The focus of the analysis was on practical implementation experiences, perceived benefits and challenges, as well as preparations for complying with the eFTI regulation. Based on semi-structured interviews, it was concluded that companies regard the e-consignment note as a useful tool that reduces the volume of paper-based documentation, accelerates information exchange, and improves process traceability. Although the direct quantification of financial indicators proved to be challenging, indirect benefits such as time and resource efficiency were clearly highlighted. At the same time, the findings revealed that the implementation process involves a learning curve and emphasizes the need for continuous communication and training to ensure a smooth transition and effective utilization. As the second task, the interview results were compared with existing literature and regulatory requirements to evaluate how the adoption of e-CMR aligns with theoretical expectations and the core principles of digitalization. The literature emphasizes the benefits of e-consignment notes, including reduced paperwork, streamlined processes, and faster information flow, which were supported by the companies' experiences. Furthermore, the positive impact of digitalization on logistics efficiency and traceability was confirmed in the interviews. At the same time, certain discrepancies between theory and practice were noted, particularly regarding the implementation of international standards and regulations. In practice, companies emphasized the need for clearer guidelines and regulations to facilitate the international acceptance of e-consignment notes and reduce cross-border logistics barriers. While digitalization is theoretically presented as a universal solution, companies highlighted the necessity for flexible and harmonized standards to support broader adoption. The third task of the study analyzed companies' experiences with the implementation of e-CMR and the associated cost planning. The interviews indicated that digitalization provides multiple advantages, such as reduced paperwork, improved process efficiency, and enhanced traceability. Companies also emphasized the added value provided by faster information exchange and fewer errors in data processing. Digitalization simplifies daily logistics operations, increases organizational flexibility and transparency, and makes processes more seamless and cost-effective. However, several challenges that may hinder full digitalization were also identified. The main issues relate to unclear international standards and regulatory requirements, limited awareness, and the need for training, as well as the lack of clear metrics for implementing the eFTI regulation. These factors create uncertainty in cost planning and call for additional attention and guidance materials to fully unlock the potential of digitalization and streamline the transition process.