AS Tallinna Lennujaam finantsmajandusliku olukorra hindamine

Lõputöö vajalikkus tuleneb COVID-19 viirusekriisist ja energiakriisist, mis avaldasid ettevõtete finantsnäitajatele negatiivset mõju. COVID-19 viiruse leviku tõttu võeti kõikjal maailmas kasutusele ranged liikumis-, mahtuvus- ja lahtioleku piirangud. Tänu sellele pidid paljud ettevõtted oma tegevuse täielikult või osaliselt lõpetama. Kõige rohkem said kannatada reiskorraldus, majutus- ja lennundussektorid. Lisaks viirusekriisile, tuleb ettevõtetel hakkama saada ka energiakriisiga, mis on endaga kaasa toonud üleüldise hinnatõusu. Kõige selgema ülevaate ettevõtte finantsolukorrast annab finantsanalüüs. Töö lähenemisviis oli deduktiivne, mida iseloomustab liikumine üldiselt üksikule. Deduktiivse iseloomuga uurimisprotsess lähtub üldiselt aktsepteeritud teooriatest ja seadustest. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Selles uurimismeetodis on kesksed andmete kogumise kavandamine, kus on oluline, et vaatlusandmed sobiksid arvude mõõtmiseks ja muutujate moodustamine tabeli kujul ning andmete korrastamine. Andmeid koguti dokumendivaatluse teel, milleks on ettevõtte AS Tallinna Lennujaam 2019.-2022. majandusaasta aruanded ja nendes olevad bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ning tegevusaruanne. Andmeanalüüsi meetodiks kasutati võrdlusanalüüsi. Horisontaalanalüüsi puhul võrreldi bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande näitajate muutusi valitud perioodil. Vertikaalanalüüsis leiti bilansi ja kasumiaruande mingi näitaja osakaal üldkogumist ning toodi välja muutused valitud ajaperioodil ning suhtarvude analüüsi puhul võrreldi saadud tulemusi teoorias välja toodud vahemikega. Ettevõtte bilansi horisontaalanalüüsist selgus, et vaatamata COVID-19 viirusekriisile tehti mõningaid investeeringuid põhivaradesse. Suuremad investeeringud pandi küll ootele ja sellest ka suur rahajääk. Varude kirjel on näha viirusekriisi mõju, mil kriisi esimesel aastal varud vähenesid ja, kui lennuliiklust hakati avama, siis on ka varud suurenenud. Samuti on suurenenud nõuded ja ettemaksed kirje, kuna ostjatel tekkisid viirusekriisist kehtestatud piirangute tõttu makseraskused. Võlakohustused on 2022. aastal suurenenud 30,93% võrreldes 2021. aastaga, mis on tingitud pikaajalise laenu lühiajalise osa ja intressikohustuse suurenemisega. See on tingitud sellest, et Euroopa Keskpank tõstis intresse hinnatõusu surve vähendamiseks ja seetõttu tõusis Euribor, mis kasvatas ettevõtte laenukulusid. Kasumiaruande horisontaalanalüüsist oli näha viirusekriisi mõju müügitulule, mis langes 2020. aastal 56,38%. Samuti on kasumiaruande kaubad, toore, materjal ja teenused ning mitmesuguste tegevuskulude kirjete suures tõusus 2022. aastal näha energiakriisi mõju, mis on oluliselt tõstnud kõiki kaupade ja teenuste hindu. Bilansi vertikaalanalüüsis väga suuri kõrvalekaldeid ei ole. Ettevõte on jätkuvalt ka kriisi aastal teinud mõningaid investeeringuid materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks. Tervisekriisi tuleku aastal on näha, et varude osakaal on vähenenud, kuna reisijaid ei olnud ja lennukid ei lennanud, siis ei olnud vajadust ka varude täiendamiseks. Nõuded ja ettemaksed kirje osakaal on kõige suurem 2021. aastal 4,42%, kuna tervisekriisi tulek on tekitanud makseraskuseid ostjatele. Kasumiaruande tulemustest on näha COVID-19 viirusekriisi tuleku mõju. Kirjete osakaaludes on kriisiaastatel muutused. Esimene 2020. kriisi aasta lõppes ettevõttele kahjumiga. Müügitulu suur vähenemine on tõstnud põhivara kulumi ja amortisatsiooni osakaalu kriisiaastatel. Aastaks 2022 on viirusekriis lõppenud ja lennuliinid taasavatud ning kasumiaruande vertikaalanalüüsi struktuurist on näha, et seis on peaaegu taastunud kriisieelsele 2019. aastale. Kasumi osakaal on vähenenud, kuna kulud on suurenenud.

Ettevõtte maksevõime analüüsist selgus, et COVID-19 viirusekriisi tõttu maksevõime näitajad langesid, kuid ei tekitanud ettevõttele makseraskusi. Kõiki lühiajalise maksevõime näitajaid mõjutas raha suur jääk, mida ettevõte oli saanud pangalaenu ja sihtfinantseerimise teel tulevasteks investeeringuteks. Tavaolukorras oleks selline rahajääk ebaotstarbeline, sest seisev raha ei teeni tulu, kuid antud olukorras oli mõistlik jätta suuremad investeeringud ootele ning hoida raha. Võõrkapitali analüüsi tulemused olid head, oli mõningaid kõikumisi viirusekriisi tulekul, kuid seis on siiski hea. Tulemuste abil võib väita, et ettevõtte pikaajaline maksevõime on hea. COVID-19 viirusekriisi tulekust tingitud kahjum vähendas 2020. aastal omakapitali, kuid nüüdseks on olukord stabiliseerunud. Samuti 2020. aasta kahjum tekitas intresside kattekordaja negatiivse tulemuse, kuid vaadates ettevõtte rahajääki, siis olenemata kahjumist ei tekitanud intresside tasumine probleeme. Omakapitali ja võõrkapitali kasutamine on tasakaalus ja näitab head finantside juhtimist ettevõtte poolt. Varade kasutamise efektiivsuse analüüsist on näha viirusekriisi mõju ettevõttele. Debitoorse võlgnevuse ja kreditoorse lühivõla käibevälted on 2020. ja 2021. aastatel kõrgemad, kui kriisieelsel aastal. Ettevõttele on iseenesest kasulikum, kui tarnijatele tasumise aeg on võimalikult pikk. On näha, et ostjatel olid makseraskused ja mõningal juhul tehti maksetähtaja pikendusi. Müügitulu suur langus vähendas kriisiaastal oluliselt tulu teenimist varadesse ja põhivarasse tehtud investeeringutelt. Talitustsükkel pikenes 2020. aastal märgatavalt, kuna raha laekumine pikenes. Tasuvuse analüüsist selgub, et kõiki näitajaid on kriisi tulek 2020. aastal oluliselt mõjutanud ja kõik tasuvuse suhtarvu tulemused olid sel aastal negatiivsed. Müügitulu 56,38%-line langus tekitas 2,7 miljonilise kahjumi, mis omakorda tekitas rentaabluse näitajate negatiivsed tulemused 2020. aastal. Aastal 2021 hakati piiranguid leevendama ja seda on näha ka analüüsi tulemustest, ettevõttel läheb paremini ja on hakatud teenima kasumit. Aasta 2022 on veel parem ja kasumiaruandest on näha, et müügitulu teeniti rohkem, kui kriisi eelsel 2019. aastal, kuid 2022. aasta tasuvuse tulemused jäävad alla 2019. aasta omadele. Siin hakkab kasumi teenimise võimalust vähendama energiakriis. Aastal 2022 tõusid erinevate kaupade ja teenuste hinnad, kui müügitulu tõusis 2022. aastal ligi 6% võrreldes 2019. aastaga, siis ettevõtte kaupade, materjalide ja teenuste hinnad on 2022. aastal 26% suuremad, kui 2019. aastal. Ettevõtte finantsmajandusliku olukorra analüüsist selgus, et COVID-19 viirusekriisi tuleku tõttu kehtestatud piirangud mõjutasid ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda päris palju, kuid lennuliikluse taasavamisega on ettevõte kiirelt taastunud ja üldiselt saadi COVID-19 viirusekriisis hästi hakkama. Suureks abiks oli kindlasti suur rahajääk tulevasteks investeeringuteks arvelduskontodel, mis andis kindlustunnet. Aastaks 2022 on ettevõte viirusekriisist edukalt väljunud, kuid nüüd peab ettevõte hakkama saama energiakriisist tulenevate kaupade ja teenuste hinnatõusuga. Analüüsi tulemustest on näha, et energiakriisi tulek on mõjutanud erinevaid näitajaid 2022. aastal. Hinnatõusu tõttu on kaupade ja teenuste hinnad kõrgemad, laenukulud on läinud kõrgemaks, kuna Euribor on tõusnud. Energiakriisi mõju on täielikult raske hinnata, sest see kestab veel, kuid ettevõte teeb ka jätkuvalt investeeringuid, et hoida kulusid võimalikult madalal. Ettevõte investeerib päikeseparkidesse, et hoida elektrienergia sisseostukulud madalamad ja 2030. aastaks on plaanitud saavutada süsinikuneutraalsus. Seega tänu energiakriisile on hakatud veel rohkem mõtlema, kuidas ja mille pealt hoida kuludega kokku. Ettepanekud edasisteks juhtimisotsusteks puuduvad. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.

The title of the thesis is „Assessment of the financial and economic situation of AS Tallinna Lennujaam“. The topic of the thesis has been chosen based on the advent of the COVID-19 pandemic crisis and energy crisis. The COVID-19 pandemic crisis has paralyzed the global economy as governments around the world have taken strict measures to contain the spread of the virus and this is the main cause of recession. In addition to the consequences of the COVID-19 pandemic restrictions, due to which some companies had to close their doors, the price of energy also began to rise in year 2021. The increase in energy prices affects the entire economy, as it has led to a general price increase, goods and services become more expensive, consumption decreases and company profits decrease. To identify the company’s problems and see the overall financial situation of the company, a financial analysis should be done. Financial analysis is important for making financial decisions in the future. To perform the analysis, we get information from financial statements, which are the balance sheet, the income statement, and the cash flow statement. The aim of the thesis is to find out the financial and economic situation of AS Tallinna Lennujaam in the years 2019-2022, using the selected methods of financial analysis and based on the obtained results to draw conclusions and if necessary, makes proposals for further management decisions. To fulfill the aim of the thesis, the following tasks have been set: • prepare thesis methodology; • provide an overview of financial analysis methods, the COVID-19 pandemic and the energy crisis; • analyze the company’s 2019-2022 annual reports using the selected methods; • draw conclusion based on the obtained results and, if necessary, make proposals for further management decisions. The analysis revealed that the restrictions imposed due to the advent of the COVID-19 virus crisis affected the financial and economic situation of the company quite a lot, but with the reopening of air traffic, the company has recovered quickly. By 2022 the company has successfully emerged from the virus crisis but now the company must deal with the price increase of goods and services due to the energy crisis. The analysis show that the energy crisis has affected various indicators in 2022. Due to the price increase, the prices of goods and services are higher, borrowing costs are higher because the Euribor has risen. The full impact of the energy crisis is difficult to assess because it is still ongoing.