Sidumata teedeehitusmaterjalide ja pinnaste liigitus sõelkõvera baasil, töövahendi koostamine

Käesoleva töö eesmärgiks oli luua Exceli baasil töötav töövahend, mis aitab erinevatel osapooltel nagu projekteerijal, järelevalvel ja ehitajal aru saada laborist tulnud sõelkõvera abil analüüsitud pinnastest ilma, et tekiks võimalust erinevaks tõlgendamiseks, mis omakorda aitab vältida asjatuid konflikte objektidel. Lisaks sellele saab rakenduses “virtuaalselt“ segada erinevaid materjale, millest kuvatakse koheselt tulev sõelkõvera graafik, et hinnata tulevase materjali sobilikkust ilma proove labori viimata. Töövahend ei liigita pinnaseid ainult Eestis kehtivate standardite järgi, vaid on võimalik vaadata, kuidas Soomes ja Rootsis samu pinnaseid liigitataks ning milliseid kandevõimeid võtaksid nemad arvesse katendite projekteerimisel, kuna programmis on erinevate juhendite liigitused lihtsalt võrreldavad, siis oleks see abiks naabri juhiste sujuvaks kasutuselevõtuks. Kuna Soome ja Rootsi juhistes ei ole pinnase liigitusel kasutusel täpselt samade suurustega sõelade avad nagu GOST-is, siis on selleks rakenduses kasutusel tulemuste interpoleerimine, et saada olemasolevatest andmetest vajalikude sõelade läbikud kätte. Analüüsides interpoleerimist varasemate sõelkõverate baasil selgus, et interpoleerimine erineb sõeludes saadud tulemusest 1,07%. Sõelkõverate analüüsi tulemused oli väga huvipakkuvad, kuna mitmete sõelkõverate puhul oli vastuseks, et meil on pinnas sobilik, kuid naabrid liigitaksid sama pinnase kehvaks või mõningatel juhtudel ka väga kehvaks, kuid oli ka sõelkõveraid, mille e-moodul ei erinenud riigiti väga palju. Töövahendi koostamisel jäi silma ka Eestis kasutusel olevas juhises viga, kus on kerge jämeda saviliiva ja kerge saviliiva määratlus vastuoluline. Nimelt on juhises ja ka varasemas teadustöös kerge jämeda saviliiva määrava osakeste maksimaalne suurus väiksem kui kerge saviliiva puhul.

The study goal was to develop Excel-tool to help the involved parties of road development process (Designer, Civil Engineer and Supervisor) to understand the results of laboratory analyses of grain curve of soils and materials, to avoid misunderstandings and conflicts on site. The tool enables also mixing of different materials, to achieve desired grain curve from existing materials without time-consuming laboratory test procedures for each mix. The tool describes the classifications based on grain curve not only in accordance with current regulations but also according to Finnish and Swedish regulations. This would ease the transition process to implement neighbour’s regulation instead of current, based on 1983 Soviet instruction. Not all laboratory tests for grain curve have been done using the same set of sieves. Tool enables interpolation of intermediate sieves, but also transformation between standard sets, to fill gaps. Comparing the difference of results between EN-standard sieves and GOST-sieves, the difference is 1,07% what seems not much, but it may have role if the rules are too strict. Analysis results were very interesting, some materials were considered relatively good according to Estonian instructions while neighbours classified them much worse. And vice versa. However, in some cases the results were very similar. One minor error was encountered in Estonian classification, considering the light clay-sand and coarse light clay-sand, where the grain curve characteristics should define the materials as opposite, „coarse light“ max limit was defined lower than in just „light“