Tee ehitusprojektide topo-geodeetiliste uuringute analüüs

Lõputöös vaadeldi Eesti riigiteede ehitusprojektide aluseks koostatud topo-geodeetiliste uuringute tähtsust teedeehituse valdkonnas, viidi läbi erinevate geodeesiaettevõtete poolt koostatud uuringute analüüs, anti ülevaade erinevate tööde käigus kogutud informatsioonist ning esitati töö autori poolt järeldused ja ettepanekud Transpordiameti topo-geodeetilistele uuringutele esitatavate nõuete uuendamiseks ja täpsustamiseks. Riigitee ehitusprojekti koostamisel on oluline, et topo-geodeetilises uuringus esitatud andmed vastaksid etteantud täpsusnõuetele, annaksid uuritavast maa-alast põhjaliku ülevaate ning sisaldaksid projekti koostamiseks vajalikku teavet. Ebatäpsete andmete põhjal koostatud projektlahendus võib tee-ehitustöödel kaasa tuua erinevate konstruktsioonikihtide mahtude erinevusi ning see võib omada olulist mõju ka teega piirnevatele kinnistutele. Transpordiameti ehituse projektijuhtidelt saadud tagasiside alusel ilmnevad topo-geodeetilistest uuringutest tingitud vead tee-ehitustöödel peamiselt kõrguste erinevustena ning tehnovõrkude valede asukohtade ja sügavustena. Töö käigus viidi läbi 11 erineva geodeesiaettevõtte poolt koostatud topo-geodeetiliste uuringute analüüs, mille käigus analüüsiti tellijale esitatud dokumentatsiooni ja aruande seletuskirjas toodud informatsiooni põhjal, et millisel viisil täidetakse olemasolevas olukorras määruses ja Transpordiameti juhistes toodud tingimusi. Üldiselt saab analüüsi tulemusel selgunud andmete põhjal öelda, et osaliselt ei ole uuringute aruannetes nõutud infot esitatud ning seletuskirjades esitatu ei anna selget ülevaadet teostatud tegevustest. Mõõdistamisvõrgu rajamisega seonduvat vaadeldi analüüsis täpsemalt, kuna see on aluseks situatsiooni elementide ja maastiku objektide asendi määramisel. Selgus, et nii tasapinnalise kui kõrgusliku mõõdistamisvõrgu punktide kohta esitatud informatsioon on erinevate ettevõttete aruannetes puudulik. Näiteks ei olnud mitmetes uuringutes esitatud tasapinnalise ja kõrgusliku mõõdistamisvõrgu lähtepunktide andmeid, mõõdistamisvõrgu arvutusi ega välja toodud saavutatud täpsuseid. Mõõdistustöödeks kasutatavate seadmete võrdlusel selgus, et erinevates ettevõtetes on kasutusel erinevate tootjate erinevad mudelid. Elektrontahhümeetrid ja GPS seadmed on kasutusel kõikides ettevõtetes, nivelliiri on mõõdistustöödel kasutanud viis ettevõtet ning lisaks on esitatud andmete põhjal selgunud, et mõõdistamisel on kasutatud ka laserskaneerimist ja fotogramm-meetriat. Lisaks anti lõputöös ülevaade varem tehtud töödest ja geodeetidelt saadud tagasisidest, mis on seotud Transpordiameti nõuetega. Töö koostamisel kerkisid töö autori hinnangul esile kolm peamist teemat, mille osas on vajalik seniseid Transpordiameti topo-geodeetilistele uuringutele esitatavaid nõudeid korrigeerida – uuringu seletuskirjas ja aruandes andmete esitamine, erinevate mõõdistusviiside kasutamise võimaldamine ning mõõdistamisvõrgu punktide rajamine. Kuna analüüsi käigus selgus, et uuringutes ei ole osaliselt nõutud infot esitatud, siis on tehtud ettepanek töötada välja andmete esitamise vorm ning aruande koosseisus esitatavate dokumentide nimekiri, mis vähendab võimalust, et vajalik info jääb uuringus esitamata. Ettepanekud on tehtud ka mõõdistamisvõrgu punktide rajamisega seotud nõuete täpsustamiseks. Autor on seisukohal, et Transpordiameti nõuded peaksid mõõdistusviisi valiku osas olema paindlikumad ja võimaldama geodeesiaettevõttel endal valida mõõdistamiseks kasutatavad seadmed ning metoodika. Töös on toodud ettepanek senise sõnastuse muutmiseks ning lisatud, et uuringu aruandes tuleb esitada mõõdistuse läbiviimise kirjeldus ja selgitada kuidas on tagatud etteantud täpsusnõuded. Töö lõpus on välja toodud teemad, mis vajavad autori hinnangul eraldiseisvate töödena täiendavat uurimist. Arvestades, et mõõdistamiseks kasutatavate seadmete täpsus ajas kasvab, siis vajab analüüsimist, kas kehtivad täpsusnõuded nii mõõdistamisvõrgu punktide kui situatsioonimõõdistuse jaoks on endiselt sobivad. Samuti tuleb eraldi uurida võimalusi, kuidas oleks võimalik parandada maa-aluste tehnovõrkude andmete kogumist ning maa-ala plaanil esitamist, et vähendada tehnovõrkudega seotud probleeme tee-ehitustööde käigus. Kokkuvõtteks võib öelda, et koostatud töö annab tervikliku ülevaate riigiteede ehitusprojektide aluseks koostatavate topo-geodeetiliste uuringute hetkeseisust, seni kogutud informatsioonist ning autori järeldustest, mis töö koostamisel selgusid. Töös tehtud ettepanekute alusel Transpordiameti topo-geodeetilistele uuringutele esitatavate nõuete uuendamisel ja täiendamisel on töö autori arvates vajalik teha täiendavat koostööd geodeetidega, et nõuete sõnastused oleksid üheselt arusaadavad ning kooskõlas geodeetiliste tööde põhimõtetega. Samuti on soovituslik viia läbi pilootprojektid, mille koostamisel saadud praktiliste kogemuste alusel saab hinnata nõuete sobivust või muutmise vajadust.

The following thesis Analysis of Topo-geodetic Surveys for Road Construction Principal Building Design Documentation examines topo-geodetic surveys as the basis for public road construction projects in Estonia. The legislation providing the requirements for the preparation and formalization of topo-geodetic surveys was enacted 7 years ago, and the additional requirements by the Estonian Transport Administration for topo-geodetic surveys in road design were approved 15 years ago. Since rapid technological developments have taken place concerning the instruments for geodetic surveys, geodetic companies are increasingly adopting new surveying technologies and instruments. The aim of this thesis was to propose, based on the information collected, changes to the Transport Administration’s requirements for topo-geodetic surveys, so that geodetic companies could decide for themselves which instruments and methodology to use when carrying out geodetic works. The thesis first gives an overview of the legislation, guidelines and other materials that form the basis for topo-geodetic surveys. Chapter Two describes the importance of surveys in road construction and points out the problems in road construction works, potentially caused by errors or shortcomings in surveys. The third part of the thesis presents the results of analyzing topo-geodetic surveys from 11 different geodetic companies. The goal was to study the data and documents in the surveys for an overview of how and with what instruments such surveys are being currently conducted. In general, the analysis makes it clear that the information required by the regulation and guidelines of the Transport Administration is partly excluded from survey reports and that the information provided in many explanatory letters fails to give a distinct overview of the activities. Chapter Four presents summaries of various previously prepared papers, guiding materials and surveyors’ feedback. Finally, based on the results of the analysis, the information presented in previous papers and the knowledge gathered during the preparation of the thesis, proposals are made to change and specify the requirements for topo-geodetic surveys by the Transport Administration. According to the author, three main issues emerge in which it is necessary to adjust the current requirements: the required data and documents should be included in the explanatory letters and the survey report; the requirements should allow the use of different survey instruments; and important information related to the establishment of survey grid points should also be included in the survey report. Regarding the proposals in the thesis, additional cooperation with surveyors is necessary for an unambiguous wording of the requirements that would follow the principles of geodetic works. It is also recommended to carry out pilot projects. The suitability of the requirements or the need for changes can be assessed based on practical experience gained during their preparation.