Kohustused ja vastutus raamatupidamises

dc.contributor.advisorAnnus-Anijärv, Laivi
dc.contributor.authorKünnapuu, Gerli
dc.date.accessioned2024-05-13T11:46:06Z
dc.date.available2024-05-13T11:46:06Z
dc.date.issued2024-05-13
dc.description.abstractRaamatupidamise korraldamisel tuleb järgida raamatupidamise kutse-eetika koodeksit. Ei tohi iseseisvalt täita ülesandeid, mille täitmiseks puudub vajalik eriharidus või kogemus. Peab arendama enda raamatupidamislikke teadmisi. Töötasusid tuleb arvestada lähtuvalt töölepingu seadusest, maksuseadusest ja muudest tööõigus ning töötasuarvestust reguleerivatest õigusaktidest. Raamatupidaja peab oskama koostada väikeettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja. Raamatupidaja peab järgima mikroettevõtte jaoks vajalikke sisekontrollimeetmeid, et vältida vigade ja pettuse esinemist finantsaruannetes. Raamatupidaja ei tohi järgida raamatupidamisteenuse tarbija nõudeid siis kui need on vastuolus kutseala standardite või eetika-reeglitega. Töölepinguga raamatupidaja peab tegema tööd kindlaks määratud ajal, kohas ja mahus. Raamatupidajad peavad osa võtma koolitustest, mis arendavad tööalaseid teadmisi ja oskuseid. Ei tohi takistada teise töötajate tööülesannete täitmist, tegema koostööd kolleegidega kui töö seda nõuab. Peab teavitama tööandjat töötakistusest esimesel võimalusel. Teavitama tööandjat tööga seonduvatest asjaoludest kui tööandjal on olemas selleks õigustatud huvi. Raamatupidaja ei tohi tekitada klientides ega partnerites usaldamatust tööandja vastu. Peab teavitama tööandjat koheselt ajutisest töövõimetusest ja võimalusel selle kestusest. Käsunduslepinguga töötav raamatupidaja peab järgima üldiselt tunnustatud kutseoskuse taset. Käsundi täitmisel peab raamatupidaja lähtuma eelkõige käsundiandja huvidest. Raamatupidaja peab hoidma saladuses käsundiandja tootmis- ja ärisaladusi. Peab olema võimeline raamatupidamisega seotud käsundit omaalgatusel täitma. Raamatupidaja ei tohi käituda vastavalt käsundiandja juhistele juhul kui nende järgimine toob kaasa kahju käsundiandjale. Raamatpidaja ei tohi anda oma käsunditäitmist üle kolmandale isikule, kes ei ole käsundiandjaga käsunduslepinguga seotud. Raamatupidaja peab andma käsundiandjale välja selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Küsimustiku uuringu põhjal saab järeldada, et enamus raamatupidajaid arvab, et nad järgivad raamatupidamise kutse-eetika koodeksit, kuid suurem osa vastajatest täidaksid iseseisvalt ülesandeid, mille täitmiseks puudub neil vajalik eriharidus või kogemus, mis on vastuolus kutse-eetika koodeksiga. Uuringu põhjal saab järeldada ka, et töölepinguga töötavad raamatupidajad täidavad või pigem täidavad kohustusi, mis neile on määratud töölepinguga. Uuringu põhjal saab järeldada, et käsunduslepinguga töötav raamatupidaja täidab suures osas teoorias välja toodud käsunduslepinguga seotuid kohustusi, kuid mitte kõiki. Näiteks vastaja ei tegutse eelkõige käsundiandja huvidele, kuid käitub vastavalt käsundiandja juhistele ka olukorras kui see toob kaasa kahju käsundiandjale. Uuringu põhjal saab järeldada, et suurem osa raamatupidajatest ei ole võetud vastutusele raamatupidamislike kohustuste rikkumise eest, kuid siiski esineb harvasid juhtumeid. Tsiviilasjade uuring näitab, et kõige rohkem on eksitud majandusaasta aruande esitamises. Kaheteistkümnest kohtulahendist on viies jäetud esitamata majandusaasta aruanne, minimaalselt ühe majandusaasta aruanne ning maksimaalselt nelja majandusaasta aruanded. Seda kohustuse rikkumist ei tulnud küsimustikust välja. Levinud kohustuse rikkumine on ka raamatupidamise dokumentide puudulikkus, mis tuleb välja neljas kohtulahendis. Kriminaalasjade uuring näitab, et kaheksast kohtulahendist seitsmes on karistuseks vangistus ning tingimisi karistus. Kohtulahendites välja tulnud rikkumisteks on teadliku valeandmete esitamine maksuhaldurile eesmärgiga vähendada maksukohustust või tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Lisaks aidati kaasa rahapesule, võltsiti dokumente ning kasutati võltsituid dokumente.
dc.description.abstractThe following thesis is written on the topic of Obligations and Responsibilities in Accounting. The understanding of laws often remains insufficient or complicated due to lack of legal knowledge. As a result, neither the management nor the accountant may be aware of their obligations and responsibilities. The aim of the thesis is to elucidate the fulfillment and breach of accountants' obligations in practice. Thesis research tasks are to present the legal obligations and responsibilities in accounting and explain them based on sources from industry specialists, outline the methodology of the empirical study, identify and analyze the accountants' assessments in practice regarding the fulfillment of obligations and the implementation of responsibility, highlight the signs of obligation breaches in accounting in case law and present conclusions regarding the fulfillment of accountants' obligations to prevent breaches of obligations. In organizing accounting, one must adhere to the code of professional ethics in accounting. Tasks should not be undertaken independently if the necessary specialized education or experience is lacking. Developing accounting knowledge is essential. Salary should be determined in accordance with the Employment Contract Act, the Taxation Act, and other legal acts regulating labor law and payroll. An accountant must be able to draft internal accounting regulations for a small business. Accountants must adhere to the necessary internal control measures for micro-enterprises to prevent errors and fraud in financial statements. An accountant must not comply with consumer demands for accounting services if they contradict professional standards or ethical rules. An accountant with an employment contract must work at specified times, places, and volumes. Accountants must participate in training to develop job-related knowledge and skills. They should not obstruct the performance of other employees; duties and should collaborate with colleagues when necessary. The employer must be informed of any obstacles as soon as possible. The employer must be informed of work-related matters if the employer has a legitimate interest. Accountants must not show distrust in clients or partners towards the employer. They must inform the employer immediately of temporary incapacity to work and, if possible, its duration. An accountant working under an authorization agreement must adhere to generally recognized professional skill levels. When fulfilling authorization agreement, the accountant must primarily consider the interests of the principal. An accountant must keep the principal production and trade secrets confidential. They must be capable of independently fulfilling the authorization related to accounting. An accountant must not act according to the principal instructions if following them would cause harm to the principal. The accountant must not delegate their authorization to a third party not bound by the authorization agreement with the principal. The accountant must provide the principal with everything they have received or created in relation to the authorization, as well as what they received for the authorization but did not use for its fulfillment. Based on the questionnaire survey, it can be concluded that most accountants believe they adhere to the code of professional ethics in accounting, but the majority would independently undertake tasks for which they lack the necessary specialized education or experience, which is contrary to the code of ethics. Based on the survey, it can also be concluded that accountants employed under an employment contract fulfill or rather fulfill the obligations assigned to them under the employment contract. Based on the survey, it can be concluded that accountants working under an authorization agreement largely fulfill the obligations related to the authorization as outlined in theory, but not all. For example, the respondent does not primarily act in the interests of the principal but follows the principal instructions even in situations where it causes harm to the principal. Based on the survey, it can be concluded that the majority of accountants are not held accountable for breaches of accounting obligations, but there are still occasional cases. A study of civil cases shows that the most common breach is failure to submit financial statements. Out of twelve court decisions, in five cases, at least one financial statement was not submitted, and in the maximum, four financial statements were not submitted. This breach of obligation did not emerge from the questionnaire. Another common breach is inadequate accounting documentation, as evidenced in four court decisions. A study of criminal cases shows that out of eight court decisions, in seven cases, imprisonment and conditional sentences were imposed. The breaches revealed in court decisions include knowingly submitting false data to the tax authority to reduce tax liability or increase refund claims. In addition, there was complicity in money laundering, forgery of documents, and use of forged documents.
dc.identifier.urihttps://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/5130
dc.language.isoet
dc.publisherTallinna Tehnikakõrgkool
dc.subjectMajandus and ärijuhtimine
dc.subject.otherMajandusarvestus
dc.titleKohustused ja vastutus raamatupidamises
dc.title.alternativeObligations and Responsibilities in Accounting
dc.typelõputöö

Failid