Eestis toodetud villase lõnga kasutamine käsitöötegijate hulgas
| dc.contributor.advisor | Tuulik, Diana | |
| dc.contributor.author | Eiland, Ingrid | |
| dc.date.accessioned | 2023-05-15T12:17:25Z | |
| dc.date.available | 2023-05-15T12:17:25Z | |
| dc.date.issued | 2023-05-14 | |
| dc.description.abstract | Lõputöö pealkirjaga „Eestis toodetud villase lõnga kasutamine käsitöötegijate hulgas“ eesmärgiks oli välja selgitada Eestis toodetud villase lõnga vähese kasutatavuse põhjused käsitöötegijate hulgas. Töö autor tegeleb ise käsitööga ja suheldes käsitöö tegijatega on kursis, et Eestis toodetud villase lõnga populaarsus käsitöö tegijate hulgas on suhteliselt nõrk. Enamik neist kasutab imporditud materjali ja vaid vähesed kodumaist villa. Oma lõputöös uuris autor, millised on võimalused muuta kohalik tooraine – Eestis toodetud villane lõng käsitöötegijate jaoks taas kasutatavaks. Töö autor püstitas hüpoteesi, et kohalikud käsitöötegijad ja mikroettevõtjad kasutavad oma toodete valmistamiseks pigem imporditud villast lõnga, kuna Eestis toodetud villaste lõngade omadused ei vasta nende ootustele ja vajadustele. Teoreetilises osas anti ülevaade lambavillast kui väärtuslikust toorainest. Lisaks anti ülevaade lambavilla kiu omadustest ja millest sõltuvad sellest valmistatud lõnga omadused. Töö autor kirjeldas erinevatest lambatõugudest tingitud villa eripärasid ning olulisust lambavilla kvaliteedis. Töö empiiriline osa teostati kolmes etapis. Esimeses etapis uuriti Eesti villavabrikutes toodetavat lõngade sortimenti ja ostuvõimalusi. Saadeti infopäringud villavabrikutesse e-maili teel ja analüüsiti tulemusi. Uuring viidi läbi märtsis 2023. Teises etapis kaardistati küsitluse abil Eesti lõngakauplustes müüdavate Eestis toodetud villaste lõngade kättesaadavus. Uuring viidi läbi e-maili teel märtsis 2023. Kolmandas etapis viidi läbi ankeetküsitlus, mille käigus selgitati välja millised on käsitöötegijate ootused ja vajadused villasele lõngale ja millist lõnga nad oma toodete valmistamiseks kasutavad. Uuring viidi läbi märtsis 2023. Uuringus osales 266 käsitöötegijat. Küsimustiku koostamiseks valiti kvantitatiivsel uurimismeetodil läbiviidav ankeetküsitlus. Lõputöö autori poolt püstitatud hüpotees sai tõendatud. Käesoleva töö autor väitis hüpoteesis, et kohalikud käsitöötegijad kasutavad oma toodete valmistamiseks pigem imporditud villast lõnga, kuna Eestis toodetud villaste lõngade omadused ei vasta nende ootustele ja vajadustele. Uuringu tulemused näitavad, et enamus käsitöötegijaid kasutavad oma toodete valmistamiseks imporditud villast lõnga. Eesti kohalik villane lõng on nende arvamuse kohaselt raskesti kättesaadav, kare, ebaühtlane, väikese värvivalikuga ja kõrgema hinnaga. Imporditud villane lõng samas suure värvivalikuga, kergesti kättesaadav, pehmem, soodsa hinnaga ja ühtlane. Omalt poolt võtab töö autor antud uurimustöö tulemused kokku sedasi, et tuleks alustuseks tõsta tarbijate, ehk käsitöötegijate teadlikust Eesti kohaliku villase lõnga omaduste kohta tänasel päeval. Villavabrikud peaksid olema rohkem oma toodangu reklaamimisest ja müügist huvitatud ja käsitöötegijad ja villavabrikud tuleks kokku viia. Et lõng muutuks kvaliteetsemaks, peaks alustuseks tooraine olema kvaliteetsem. Lambakasvatajad ja lõngatootjad peaksid paremini üksteist üles leidma. Eestis tuleks välja arendada korralik lambavilla kogumis- ja sorteerimissüsteem ning lambavilla pesula. | |
| dc.description.abstract | The aim of the thesis entitled "Usage of woolen yarn produced in Estonia among Handicraftsmen" was to find out the reasons for the low use of woolen yarn produced in Estonia among handicraftsmen. The author of the thesis herself is engaged in handicrafts, and when communicating with handicrafters, she is aware that the popularity of woolen yarn produced in Estonia is relatively weak among handicrafters. Most of them use imported material, and only a few of them use domestic wool. In her final thesis, the author investigated the possibilities of making the local raw material - woolen yarn produced in Estonia - usable again for handicraftsmen. The author of the thesis set a hypothesis that local artisans and micro-entrepreneurs prefer to use imported woolen yarn to make their products because the properties of woolen yarns produced in Estonia do not meet their expectations and needs. In the theoretical part, the author gives an overview of sheep's wool as a valuable raw material. In addition, she gives an overview of the properties of the fiber of sheep's wool and the factors that the properties of the yarn made from it depend on. The author of the thesis describes the specific characteristics of the wool of different sheep breeds and their importance in the quality of sheep's wool. The empirical part of the work was carried out in three stages. In the first stage, the author studied the assortment of yarns produced in Estonian wool factories and their purchase options. She sent information requests were sent to wool factories by email and analyzed the results. The study was conducted in March 2023. In the second stage, the author mapped the availability of woolen yarns produced in Estonia and sold in Estonian yarn shops using interviews. The interviews were conducted via email in March 2023. In the third stage, the author conducted a questionnaire survey, during which she found out what the expectations and needs of the artisans are for woolen yarn and which yarn they use to make their products. The study was conducted in March 2023. Two hundred sixty-six handicrafters participated in the study. A questionnaire survey conducted using a quantitative research method was chosen to prepare the questionnaire. The hypothesis put forward by the author of the thesis was proven. The author of this thesis hypothesized that local handicrafters would rather use imported woolen yarn to make their products because the properties of woolen yarns produced in Estonia do not meet their expectations and needs. The results of the study show that the majority of handicrafters use imported woolen yarn to make their products. In their opinion, Estonian local woolen yarn is hard to find, rough, and uneven, with a small selection of colors and of a higher price. On the other hand, imported woolen yarn has a wide selection of colors and is easily available, softer, affordable, and uniform. For her part, the author of the thesis summarizes the results of this study with the conclusion that the awareness of consumers, i.e., handicrafters, about the characteristics of Estonian local woolen yarn today should be raised. Wool factories should be more interested in promoting and selling their products, and handicrafters and wool factories should be brought together. In order for the yarn to become of higher quality, the raw material should first be of higher quality. Sheep farmers and yarn producers should better find each other. A proper sheep wool collection and sorting system and a sheep wool laundry should be developed in Estonia. | |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4731 | |
| dc.language.iso | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject | Rõivad ja tekstiilid | |
| dc.subject.other | Ressursikorraldus (moetööstus) | |
| dc.title | Eestis toodetud villase lõnga kasutamine käsitöötegijate hulgas | |
| dc.title.alternative | The use of Wool Yarns produced in Estonia among Handicraft Makers | |
| dc.type | lõputöö |