Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laps Eesti üldhariduskoolis

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire on levinud kõikjal maailmas ja selle häirega elama õppimiseks tuleb üha paremaid õpetusi, kuid ikkagi puutume sellega kokku ja paljudele on see täiesti uus ja avastamist täis maailm. Häireid üldse on raske mõista, sellesse suhtutakse kui haigusesse, et andke rohtu ja inimene saab terveks, Kuid nii lihtne sellega ei ole. Lapsed on meie tulevased täiskasvanud ja vajavad igati täiskasvanute tuge. Lapse arengu seisukohast on väga oluline selle häire nüansside tundmaõppimine ja teadvustamine, et laps ei ole lihtsalt “paha” laps, vaid tal puuduvad teatud oskused ja tema aju ei ole nii kiiresti arenenud või jäävadki sinna teatud nüansid, mis mõjutavad teda terve ülejäänud elu. Uurimuse teoreetiliseks lähtekohaks on biheivioristlik teooria, mis selgitab, et inimene käitub vastavalt keskkonnale ja seda saab mõjutada stiimulite kaudu. Teooria aluspõhimõtted selgitavad käitumise kujunemist ja selle muutmise võimalikkust. Lõputöös on kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit, milleks oli intervjuu. Respondentideks oli kokku neliteist last vanuses 7–14 aastat. Lõputöö läbiviimise eesmärk oli teada saada, mis mõjutab laste käitumist koolikeskkonnas, ja selle eesmärgi uurija ka saavutas. Töötades läbi väga palju erialakirjandust käitumisest, pedagoogikast, psühholoogiast, aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest ja analüüsides intervjuusid, joonistus välja üsna selge muster, mis lapsi kõige enam mõjutab. Sellega võib autor oma töö õnnestunuks lugeda. Üks mõjuritest koolis oli õpetaja, kes mõjus lastele erinevalt. Lahkemad ja selgepiirilised õpetajad said positiivse tagasiside ja laste assotsiatsioon selliste õpetajatega oli hea, nad julgesid tunnis õpetajalt abi küsida, ei tundnud ennast häirituna ega ka hirmu. Ka suutsid nad end sellise õpetajaga paremini reguleerida. Häiritud olek raskendas õppimisega tegelemist ja tekitas soovi seda tundi vältida. Selles tunnis oli lapsel tavaliselt raskusi ka edasijõudmisega. Ta ei tundnud seal tunnis end tugevana. Akadeemiline õppeedukus oli pigem madalam. Tugevamana ja meeldivamana tundis end laps seal tunnis, kus ta sai positiivse tagasiside ja tundis, et temaga arvestatakse, mis on lapse arengu seisukohast väga oluline. Teiseks mõjuriks oli kiusamine koolis. See on aktuaalne teema olnud aastaid, kuid ikkagi ei näi see probleem vähenevat. Lapsed tunnevad end seda kogedes halvasti. Neile ei meeldi ka selle pealtnägemine. Algklassides kogeti rohkem kiusamist, vanemana osati juba enda eest seista ja mõni tunnistas, et kiusab ka ise aegajalt teisi. Kiusamine kui igasugune negatiivne tagasiside jätab lapse enesehinnangule sügava jälje ja selle kogemist on veel aastaid hiljeb halb meenutada või ebamugav rääkida. Kolmas mõjuallikas käitumisele oligi just last ümbritsev keskkond ja tema enda mõju sellele keskkonnale. Just suuremates klassides, kuid ka väikeklassis on tülitsemisel sage lärm ja müra, mida on ATH lapsel raske taluda, ta läheb kiiresti endast välja ja see väsitab teda. Pideva pingeseisundi tõttu ohustab lapsi depressioon. Töö autor ei soov siinkohal olla arst ega diagnoose panna, kuid meeldiv keskkond soodustab positiivseid suhteid. Stressi vähendamine koolikeskkonnas oleks väga oluline. Rõõm oli näha, et enamiku laste elus oli hobi või harrastus, millega nad vabal ajal tegelesid ja mis neile naudingut pakkus. Väga paljudel olid välja kujunenud nende tugevad küljed ja üldiselt olid nad ka ise sellest teadlikud. Intervjueerijal jäi vaid iga vestluse lõpus koos lastega rõõmustada ja julgustada neid oma lemmikhuvialaga edasi tegeleda. Lõputöö analüüsi põhjal võiks sõnastada soovitused nii koolide juhtkondadele kui ka õpetajatele, kuidas ATH diagnoosiga lapse käitumist soovitud suunas mõjutada.

1. Peale akadeemilise hariduse pöörata koolis rohkem tähelepani kooli sisekliimale. Head suhted ja pingevabam õhkkond suurendavad akadeemilist edukust.
2. Tuua kooliprogrammi juba algklassidesse sisse suhtlemise õpetus, et lapsed harjutaksid teineteisega viisakat rääkimist, mis on aluseks emotsionaalsele intelligentsusele.
3. Väga oluline on suhtlemisel konfliktide lahendamise oskuse õpe. Soovitav on tuua klassijuhataja tunni raamesse tegevuste ja oskuste õpe, mis aitaks mõista konflikti olemust.
4. Teha võimalikuks kooliprogrammides emotsioonide juhtimise õpe, selle viisid ja põhimõtted.
5. Koolitada õpetajaid veel enam erivajaduste tundmaõppimise osas ja näidata just seda, kuidas koolitunnis teadmisi praktiseerida. Paremad teadmised erivajadustest aitavad paremini mõista last, keda õpetatakse.
   Lapsed käituvad hästi, kui nad seda oskavad ja neil on selleks piisavalt ressurssi. Neil endil on samuti raske keeruliste tunnetega tome tulla. Nad vajavad selles täiskasvanu tuge ja mõistmist.

Thesis title: “Child with Attention Deficit Hyperactivity Disorder in an Estonian school of general education”. The length of the thesis is 46 pages, it has 48 sources, 6 forgein references and a Annex. Behavioral problems at school continue to be an issue both according to the author of this thesis and based on different sources of information. Child with Spetial needs requires a specialized approach. The Attention Deficit Hyperactivity Disorder (ADHD) child struggles with the rules of normal behavior, and communication issues with peers and teachers can be common. The rate of ADHD diagnosis is increasing, it requires further research and improved understanding, especially since much of the state of mental health is determined during childhood. The aims of the current thesis - to find solutions and support the coping of special needs children at school - fall in line with the main aim of social work to support the coping. The main aim of the thesis was to investigate the factors influencing the behaviour of children with attention deficit hyperactivity disorder in Estonian schools of general education. The aims of the thesis are:

• give a general overview of ATH, its frequency and association to behavioural theory
• Investigate the children’s perspective about factors influencing their behaviour at school environment
• Analyse the differences or similarities of factors that influence behaviour and make recommendations to improve their management. The theoretical part of the thesis explains from the point of behavioural theory that behaviour is a learned trait and it can be changed though different stimuli. The practical part of the study used a quantitative method and conducted 14 half-structured interviews with children aged from 7 to 14 years. The interviews highlighted three factors that influence behaviour of the children. First, the attitude of the teacher and how the teacher communicates with the child. Second, how bullying at school is influencing the child and third, the overall environment and how intense atmosphere is causing stress to pupils, and therefore the risk of depression among children. Based on the results of the study the author is recommending to pay more attention to the atmosphere at school, provide courses for teachers to improve their communication skills with special needs children and add directing emotions classes to the curriculum. The basis of improved relationships is self-regulation.