Peatumiskeelu eelnõu mõjud veose laadimisel Tallinna kesklinna kõnniteede näitel

Abstract

Töö eesmärk oli mõista, millist mõju avaldab uue seaduse jõustumine autojuhtidele ja logistikaettevõtetele, mis keelab peatumise kõnniteedel sõidukitele veose laadimiseks. Teiseks töö eesmärgiks oli tuua probleemile parendusettepanekuid. Autor valis uuritavaks objektiks Tallinna linna, kus küsitleti peamiseid sihtgruppe, kes puutuvad antud teemaga suuremal määral kokku. Sihtgruppideks olid valitud autojuhid, jalakäijad ning logistikaettevõtted. Parendusettepanekuid tehes toetus autor küsitlustest saadud vastustele ning teoreetilistele materjalidele. Küsitlused viidi läbi kolme erineva sihtgrupi vahel. Kokku oli küsitlustes vastanuid 117 inimest. Nendest jalakäijaid oli 82, autojuhte 25 ning logistikaettevõtteid 10. Autor uuris sihtgruppidelt arvamust antud teemal ning vastuste abil tegi sellest vastavad järeldused. Kokkuvõtteks seadusemuudatuse poolt olid jalakäijad, kes tundsid, et uus liikluskorralduse muudatus aitab kaasa jalakäijate ohutusele. Autojuhid ja logistikaettevõtted ei ole toetaval seisukohal. Liikluskorralduse muudatus raskendab oluliselt nende tööd. Ohutuse seisukohalt on seaduse muudatus autori hinnangul õigustatud, kuid infrastruktuuri osas ei võimalda uus liikluskorraldus enam efektiivselt veost laadida tihedalt asustatud aladel. Linna infrastruktuur peab võimaldama seadusemuudatust. See tähendab, et veose laadimiseks peaks olema piisavalt alternatiivseid lahendusi. Autori arvates ei ole antud teema osas tehtud veel piisavalt mõjuanalüüse, mis annaksid suurema pildi probleemsematest piirkondadest ning kuidas edaspidi veoselaadimise protsessi teostatakse. Samuti ei ole antud teemast piisavalt informeeritud autojuhte, keda seadusemuudatus kõige enam mõjutab.

The aim of the study was to understand the impact on drivers and logistics companies of the new law prohibiting stopping on pavements to load goods. The second aim was to suggest improvements to the problem. The author chose the city of Tallinn as the object of the study, where the main target groups with a high impact on the issue were interviewed. interviewed groups were drivers, pedestrians and logistics companies. In making suggestions for improvement, the author based his work on the responses to the surveys and on theoretical material. The surveys were conducted among three different target groups. In total, 117 people responded to the surveys. Of these, 82 were pedestrians, 25 drivers and 10 logistics companies. The author asked the target groups for their opinion on the subject and drew the relevant conclusions from their responses. In conclusion, pedestrians were in support of the change in the law, as they felt that the new change in traffic management contributes to pedestrian safety. Drivers and logistics companies were not in the supportive position. The change in traffic management will make their work much more difficult. From a safety point of view, the author considers that the change in the law is justified, but from an infrastructure point of view, the new traffic management will no longer allow efficient loading in densely populated areas. The city's infrastructure must be able to support the change in the law. This means that there should be enough alternative solutions for loading. In the opinion of the author, there has not yet been enough impact analysis on this issue to give a better picture of the most problematic areas and how the loading process will be carried out in the future. Also, drivers, who will be the most affected by the amendment, have not been sufficiently informed about the issue.