Korduvkasutatavate ja ühekordsete käterätikute elutsükli hindamine ning kasutus juuksurisalongides

Lõputöö “Korduvkasutatavate ja ühekordsete käterätikute elutsükli hindamine ning kasutus juuksurisalongides” eesmärk oli teha ettepanekuid juuksurisalongidele ressursisäästlikumaks käitumiseks käterätikute kasutamisel. Lõputöö koostamiseks uuris autor erinevaid elutsüklite teooriaid leidmaks sobivaima, et analüüsida ja hinnata korduvkasutatavate ja ühekordsete käterätikute elutsüklit. Uurimismetoodika valik tugines sellele, milline teooria annaks kogu ülevaate toote hällist hauani elutsüklist ja selle hindamisest. Seetõttu osutus valikuks LCA hällist hauani („Cradle-to-grave“) elutsükli analüüs. Seejärel koostati küsitlus, milles sooviti analüüsida juuksurisalongides kasutatavate käterätikute eelistusi ja nende kulu. Tuginedes erinevate kirjandusallikate uurimisest saadud tulemustele võib järeldada, et korduvkasutatavate käterätikute tootmiseks kasutataval puuvillal on keskkonnale suurem koormus kui ühekordsete käterätikute tootmiseks kasutatavatel lausmaterjalidel. Uuringu tulemusi analüüsides selgus, et puuvilla suur keskkonnakoormus tuleneb põhiliselt suures koguses vee-, maa-, energia ja pestitsiidide kasutamisest. Lausmaterjalide tootmisel on tehnoloogia kõrgelt arenenud ja investeeritakse tööstuse jätkusuutlikumaks muutmiseks. Võrreldes puuvillaga on lausmaterjalide tootmine odavam ja kiirem tootmisprotsesside vähesuse tõttu. Käesolevas töös uuriti ühekordsete käterätikute tootmiseks kasutatavaid materjale, milleks olid tselluloosi ja polüpropüleeni segu ning biolagunev viskoos. Leiti, et polüpropüleeni tootmisega kaasnevate mürgiste kemikaalide sattumine vette ja õhku mõjutab ümbritsevat kesk- ja elanikkonda. Viskoosi tootmise keskkonnamõjutused tulenevad enamasti lageraie ja tselluloositehastest saasteainete ja kemikaalide keskkonda sattumise tagajärjel. Tehnoloogia arengu ja kehtestatud piirangutega ohtlike ainete keskkonda viimise kohta on tselluloositehased viimastel aastatel vähendanud keskkonnamõjusid. Juuksurisalongidele tehtud uuringust selgus, et 70% juuksuritest kasutavad nii korduvkasutatavaid kui ka ühekordseid käterätikuid, puuvillaseid käterätikuid kulub ühel juuksuril päevas keskmiselt 10 tükki ja ühekordseid 15 tükki. Ollakse arvamusel, et korduvkasutatavate käterätikutega hoitakse kokku raha ning toetatakse keskkonda, lisaks peetakse oluliseks puuvillase rätiku head imamisvõimet. Ühekordsete käterätikute ebameeldivaks aspektiks osutus nende suur kulu, kuid hügieenilisus ning kasutusmugavus olid tugevad positiivsed argumendid ühekordsete rätikute eelistajatel. Pidades silmas lõputöös käsitletud ressursse (raha, tööjõud, aeg, materjal ja tehnoloogia), saab vastata küsimusele kas juuste kuivatamiseks juuksurisalongides on sobivaim lahendus korduvkasutatavate või ühekordsete rätikute kasutamine. Lõputöö tulemustest selgus, et ühekordsete käterätikute kasutamine hoiab kokku eelpool nimetatud ressursse ja on samal ajal ka keskkonda toetavamad. Arvestades lõputöös nimetatud ressursse ja uurimistulemusi on autor teinud järgnevad ettepanekud juuksurisalongidele ressursisäästlikumaks käitumiseks käterätikute kasutamisel: • Rahalise kokkuhoiu mõttes on soovitatav kasutada tavalisi ühekordseid käterätikuid, mis hoiavad kokku vee- ja energiakulusid. Lisaks välistavad pesumasina ja kuivati vajaduse salongis. • Ühekordsete käterätikute kasutamine hoiab kokku hulgaliselt aega, mida juuksurid saavad efektiivselt kasutada muude igapäevaste toimingute jaoks, teenindades rohkem kliente, mis võimaldab ettevõttel suurendada käivet. • Materjali aspektist on soovitatav kasutada ühekordseid biolagunevaid käterätikuid, mis lagunevad kolme kuu jooksul, jättes keskkonda võimalikult väikese jalajälje. Toetades lisaks rohelist mõtteviisi, mis tõstab salongi konkurentsieelist ja mainet. • Ühekordsete käterätikute kasutamine võimaldab juuksuril üksi tegutseda, kuna puudub vajadus assistendi järele puuvillaseid käterätikuid käitlema. • Puuvillaste käterätikute kasutajatel on soovitatav pesta rätikuid salongis pesumaja suure kulu tõttu. • Olla avatud tuleviku väljavaadetele minnes kaasa uuendustega käterätikute kasutamisel, arvestades klientide vajadusi ja keskkonnateadlikkust. Uurimistöös esitatud hüpotees, et ühekordsete käterätikute kasutamine saastab keskkonda rohkem kui korduvkasutatavate käterätikute kasutamine, ei leidnud kinnitust. Arvestades puuvilla tootmisega kaasnevat keskkonnakoormust ja elutsükli analüüsist saadud tulemusi, on võimalik väita, et tavapärase puuvilla tootmine saastab keskkonda rohkem kui ühekordsete käterätikute tootmine. Määravaks saab suur kogus erinevate ressursside (kemikaalide, vee-, maa-, ja energia) mittereguleeritud kasutamine ja järelevalve puudumine arengumaades.

The aim of following thesis “Life Cycle Assessment of Reusable and Disposable Towels and Their Usage in Hairdressing Salons” was to make proposals to hairdressing salons for more resource efficient towel usage. Resources are always limited, therefore, hairdressing salons should aim to use them effectively. In the course of the work author wants to finanswer to following question, are disposable or reusable towels the best solution for hair drying in hairdressing salons? Based on environmentally friendly principles, it is important to know whether more resource-efficient solutions for the use of towels are also environmentally friendly or even more polluting. Firstly, a life cycle study of disposable and reusable towels was carried out based on Life Cycle Assessment theory. Available information about cotton and nonwoven materials was collected and analyzed from scientific articles, studies and books. Secondly, life cycle comparison of disposable and reusable towels based on different information sources and life cycle models was made. Thirdly, a survey was conducted to analyze preferences and consumption of towels used in hairdressing salons. Based on the results of various literature, it can be concluded that cotton, used for the production of reusable towels, has a higher burden on the environment than nonwovens used for the production of disposable towels. The analysis of the study revealed that the high environmental impact of cotton is mainly due to the use of large amounts of water, land, energy and pesticides. In the production of nonwovens, technology is highly advanced and investments are being made to make the industry more sustainable. Compared to cotton, it is more cost effective and faster to produce nonwoven materials. A survey of hairdressing salons found that 70% of hairdressers use both, reusable and disposable towels, with an average of 10 cotton and 15 disposable hair towels per day. It is believed that reusable towels save money and support the environment. Furthermore, good absorbency of a cotton towel is considered important. Unpleasant aspect of disposable towels proved to be high cost but hygiene and ease of use were strong positive arguments in favor of disposable towels. Resources covered in the final thesis (money, labor, time, materials and technology) enable to provide answer to the main research question, which type of towel is the most suitable solution for drying hair in hairdressing salons. The results of the final thesis showed that the use of disposable towels saves the mentioned resources and at the same time is more environmentally friendly. In the scope of final research thesis suggestions were made to hairdressing salons regarding resource efficiency.