Eesti kaitseväe rivitehnika elektriakumulaatorite elutsüklihaldus
| dc.contributor.advisor | Lukk, Aimar | |
| dc.contributor.author | Lemmik, Oliver | |
| dc.date.accessioned | 2021-03-17T10:42:07Z | |
| dc.date.available | 2021-03-17T10:42:07Z | |
| dc.date.issued | 2020 | |
| dc.description.abstract | Töös käsitles autor keemiliste vooluallikate tööpõhimõtet ja ehitust, lisaks sellele nende olulisi parameetreid, mida tuleb aegajalt jälgida ja millised on võimalikud probleemid ning nende põhjused. Lisaks sellele teostas autor erinevates allüksustes pistelisi vooluallikate mõõtmisi, selgitamaks hetkeolukorda. Arvestades vooluallikate teoreetilisi aspekte ja praktilisi mõõtmisi, koostas autor selle põhjal nimekirja ettepanekutest ja protsessi juhtimise standardi, mis suurendaksid akude ekspluatatsiooniperioodi pikkust. Kuna vooluallikad on tundlikud erinevate mõjutuste suhtes, on nende puhul oluline teostada regulaarset kontrolli ja hooldust ja seda isegi siis kui nende korpusele on märgitud tekst maintenance free (hooldusvaba). Lisaks sellele on akudel ehituslikud eripärad, mille tõttu on neid tarvis aegajalt laadida. Kasutamise käigus on oluline pöörata tähelepanu sõiduki tehnilisele poolele, mis on seotud elektrisüsteemiga, eelkõige generaatori seisukorrale ja selle ajamile. Sellisel juhul on võimalik tagada madala nimivooluga generaatoril maksimaalne tootlikkus. Elektrisüsteemi puhul kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka lekkevoolule. Praktilise uurimuse käigus selgus tõsiasi, et suure masinapargi puhul jäävad sõidukite vooluallikad tihtilugu unarusse, eriti igapäevases kasutuses olevatel sõidukitel. Regulaarselt kasutusel olevate sõidukite puhul tuleb enamasti kätte hetk, kus vooluallikas ei suuda anda piisavalt laenguid, et sõiduk käivituks, alles seejärel hakatakse probleemiga tegelema. Sellisel juhul enamasti tulevad vooluallikad asendada uutega, kuid samas teostades regulaarset kontrolli ja hooldust, on tagatud vooluallikate pikem eluiga. Vooluallikate eluiga sõltub suurel määral sõiduki ekspluatatsiooni iseärasustest. Olulist rolli siinkohal määrab käivitustsüklite arv, sisepõlemismootori töörežiim ja sõidukiga läbitud distants või maastikusõidu puhul selle kestvus. Akumajandusega tegeleval personalil peaks olema ülevaade olulistest vooluallikate parameetritest ja nende sõltuvusest erinevatest mõjutustest. Ladustamistingimustele tuleb samuti tähelepanu pöörata. Lisaks sellele võimaldab protsessi juhtimine mõista iga personaliliikme kohustust anda endapoolne panus kasutamaks vooluallikaid võimalikult efektiivselt. Eeldatav efekt antud tööl on tagada sõidukite valmisolek nende rakendamiseks võimalikult kiiresti, olgu tegemist mõne õppusega või siis reaalse situatsiooniga, kus üksuste rakendamise kiirus on oluline. Seda omakorda tagab stabiilne ettevalmistus sellisteks olukordadeks. Kui järgida vooluallikate kasutamise eeskirju, on nende ekspluatatasiooniperiood pikem. See omakorda loob ka majandusliku eelise. Antud teema edasiarenduseks võiks jätkata uurimistööd nelja jada-paralleelühendeses oleva vooluallika komplekti asendamist kahe jadamisi vooluallikaga. Tänapäeva pliihappeakude külmkäivitusvoolu näitaja on väga hea võrreldes varasemate vooluallikatega. Sellisel juhul saaks vähendada raskemate rivitehnika sõidukite vooluallikate arvu poole võrra, millega kaasneb ka majanduslik eelis. Akutehnoloogia arenemisel ja vaadates tulevikku, võiks üheks teemaarenduseks olla pliihappeakude asendus liitiumakudega ja selle tasuvus. | et |
| dc.description.abstract | The aim of this graduation thesis Combat Vehicles Batteries Lifecycle Management of the Estonian Defence Forces is to determine current situation of combat vehicles batteries and find out possible solutions to make this process more efficient. Batteries lifecycle management is major issue of the Estonian Defence Forces combat vehicles. Defence Forces does not have a proper overview how this process should be held. For this reason author decided to provide an overview of important battery parameters and how they should be maintained according to the theory and manufacturer. This thesis reasearch results, where vehicles were randomly selected, show that vehicle users do not pay attention to the condition of the batteries during the training period. According to the battery self-discharge 5% voltage drop in one month, battery voltage must be checked every month. This action gives perfect feedback for the user and helps to make decission what actions next should be done. The idea of the lifecycle management process is to provide maximum exploitation of batteries and avoid unexpected problems during the use of vehicle. Furthermore, it includes actions that should be taken with the vehicles that are stored for a longer period of time to provide vehicles readiness for any type of situation. Battery lifecycle management process starts from the input warehouse, it has several stages and ends in single vehicle level, until the state of health parameter drops down. However, this process includes a good condition of the vehicles electrical system aswell and to achieve best results, it is important to use vehicles properly during the trainings. | en |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/2831 | |
| dc.language | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject.classification | Transport--Automotive Engineering--Car Maintenance, Maintenance Stations, and Equipment | en |
| dc.subject.classification | Transport--Automotive Engineering--Car Repair | en |
| dc.subject.classification | Transport--Autotehnika--Autode hooldus, hooldusjaamad ja seadmed | et |
| dc.subject.classification | Transport--Autotehnika--Autode remont | et |
| dc.subject.other | Autotehnika | et |
| dc.subject.other | Automotive Engineering | en |
| dc.title | Eesti kaitseväe rivitehnika elektriakumulaatorite elutsüklihaldus | |
| dc.title.alternative | Combat Vehicles Batteries Lifecycle Management of the Estonian Defence Forces | |
| dc.type | thesis | en |
| dc.type | lõputöö | et |