Tallinna linna talihooldustööde korraldus ja efektiviseerimine

Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Tallinna linna talihoolduse korraldust, analüüsida problemaatilisi kohti ning töötada välja efektiivseid lahendusi, mis aitaksid antud valdkonna arengule kaasa. Hooldustöödega tegelevate ettevõtete töökorraldus ja töömeetodid vajavad moderniseerimist, samuti tuleb panustada uutesse tehnilistesse lahendustesse. Läbi aastate kestnud rutiinne töö ja innovaatilisuse puudumine on pärssinud talihoolduse progressiivset suunda. Rahaliste võimaluste puudulikkust võib alati põhjuseks tuua, kuid järjekorras tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ka lihtsatest muutustest lähtuvalt võib kogu süsteemi toimivust parandada. Kommunaalamet üheskoos lepingupartneritest teehooldajatega peab uues aastatel 2014-2021 kehtivas lepingus kehtestama konkreetsemad ja reglementeeritumad nõuded linnatänavate talvisele hooldusele, sätestama alternatiivsete libedustõrjematerjalide kasutusvõimalused ning välja töötama stsenaariumid suurte lumesadude ja eriolukordade tarbeks. Reguleerida tuleks seda, kui suures mahus kasutatakse alltööjõudu ning kaasata näiteks Tallinnas paiknevate kaitseväeosade ajateenijaid lumerohkuse likvideerimiseks. Grandioossed plaanid naastrehvide linnasiseseks keelustamiseks tooksid teemeistrile kaasa töökoormuse suurenemise. Sellisel juhul väheneks hooldustsükli aeg, suurematel tänavatel tõstetaks seisunditasemetele vastavust ning hooldusmeeskonna reageerimisaeg ja ka töövõimekus vajaks seega parendamist: personali koolitused ja pädevuse suurendamine on vaid üks võimalustest. Panustada tuleks ka puistur-sahkade ja abiseadmete moderniseerimisele. Kolme lepingupartneri ühishankena võiks soetada või rendile võtta Meireni linnasahad, millega saaks kvaliteetsemalt ebatasast teedevõrgustikku hooldada. Hooldefirmade omapoolse rahalise panuse korral peaks aga ka Tallinna linn omapoolse panuse andma: varustama töödejuhatajate/teemeistrite patrullsõidukid libedust tuvastavate seadmetega, rajama ilmaolude jälgimiseks ja operatiivsemaks tegutsemiseks kaks kuni kolm linnasisest teeilmajaama ning looma infokanali, mis annaks teekasutajale hea ülevaate teeseisust ja ka talihooldaja teostatavatest ja planeeritavatest töödest. Edaspidist lahendamist vajav küsimus on uute ristmike rajamistehnoloogia, mis kätkeb endas paljusid teesaari, eraldusalasid, tähisposte ja teisi hooldustöid raskendavaid sõlmi. Projekteerija lähtub küll projekteerimisnormidest ja ehitusstandarditest, kuid ei arvesta teehooldaja suuregabariidiliste abiseadmete ja liiklemise keerukusest tingitud töömahu- ja kulu suurenemisega. Efektiviseerimise osas astutakse justkui samm tagasi. Ehitaja ja hooldaja peavad omavahel jõudma kompromissini: rajada hoolduseks paremini sobivaid liiklussõlmi ning teostada töid uuemate, kitsastesse linnatingimustesse loodud sahkamis- ja puisteseadmetega. Tallinna talihooldusvaldkonna uuendamine on aastatepikkune protsess. Töö autori hinnangul on tähtis võtta eeskujuks põhjamaiste teehooldajate kogemus ja eeskuju nii tööde planeerimisel kui ka teostamisel. Tehnilise poole täiustamine on vaid üks võimalustest. Töö tegijaks peab olema hooldemeeskond, kelle võimekust ja motiveeritust tuleb pidevalt arendada, et olla parimal kvaliteeditasemel.

The aim of this thesis was to examine the characteristics of winter road maintenance in the city of Tallinn, to analyse problems and to come up with effective solutions that would aid the development of the field. The work arrangements and methods of the companies conducting road maintenance have to be modernized and new technical solutions must be implemented. A lack of innovation and the routine work that has been done for years have hindered progress in winter road maintenance. Insufficient funds can always be blamed, but first and foremost it is important to realize that there are simple changes that can be made to improve the system. In the new contract for 2014-2021, the Tallinn Municipal Services Department should, in cooperation with its contractors, set more specific requirements for the maintenance of the streets of Tallinn. The department must also set possible options for using alternative de-icing materials and develop scenarios for heavy snowfall and emergencies – for example, the extent to which subcontractors are used, and whether to include conscripts from units of the Defence Forces located near Tallinn in responding to the snow. The ambitious plan to ban studded tyres in the city would increase the workload of road supervisors. That would shorten the maintenance cycle, improving road conditions of major streets. In that case, the response time and capability of the maintenance crews would have to be improved – training personnel and increasing competence is but one of the options; modernization of gritters equipped with snowploughs and other machinery is also needed. A joint procurement by three contracting parties would make it possible to rent the city snowploughs manufactured by Meiren, which would in turn improve the quality of the maintenance of the inconsistent road network. If the maintenance companies make a financial contribution, the city of Tallinn must also act - by equipping the patrol vehicles of site managers/road supervisors with ice detectors, installing two or three intracity road weather information systems and creating an information channel so that a potential user of a road can get an overview of the works being carried out or planned by the company maintaining the road in the winter. An issue that has to be dealt with in the future is the technology of building new intersections, which involves many directional islands, clearance zones, signposts and other aspects that make maintaining roads more difficult. An engineer relies on engineering and construction standards but does not consider the large machines of the road maintainer, and the increase in work volume and costs caused by transport-related complications. The process of making work more effective seems to have gone into reverse. The builder and maintainer must reach a compromise - the interests of a maintainer can be taken into account when building crossings, and work can be carried out using more modern snowploughs and gritters meant to be used in the tight conditions of a city. Innovating winter road maintenance in Tallinn is a process that will take years to complete. The author of the thesis believes Tallinn should follow the example of road maintainers of the Nordic Countries, with regard to both planning and carrying out work. Improving the technical side of the process is but one potential area of improvement. It is the maintenance crew that carries out the work, which is why capabilities and motivation must be improved in order to ensure higher quality.