Teadlik enesejuhtimine töömotivatsiooni kujundamisel

Lõputöö teemaks on „Teadlik enesejuhtimine töömotivatsiooni kujundamisel“. Töö on 45 lehekülge pikk ja illustreeritud kaheksa joonise ja ühe lisadokumendiga. Lõputöö probleem seisneb selles, et kuigi erinevad teadlikule enesearengule suunatud materjalid on viimasel ajal muutunud aina populaarsemaks ja inimesed kasutavad neid, et võidelda stressi ja ärevusega, ei ole meetodite efektiivsus teaduslikult tõestatud ning samuti ei ole selge, millised praktikatest on kõige efektiivsemad. Uuring on läbi viidud valitud inimgruppide ja ettevõtete hulgas, kes kulutavad oma aega ja energiat, et arendada vaimset tervist läbi teadliku enesearendamise. Lõputöö eesmärk on välja selgitada teadliku enesejuhtimise praktikate kasutamist töömotivatsiooni tõstmisel ning määratleda enim kasutatud enesejuhtimispraktikad. Lõputöö eesmärgi täitmiseks on püsitatud järgmised uurimisülesanded: 1) Kirjeldada töömotivatsiooni olemust ja selgitada teoreetilisi seisukohti enesejuhtimise rollis töömotivatsiooni kujundamisel; 2) kavandada empiirilise uuringu metoodika; 3) analüüsida ankeetküsitluse tulemuste põhjal efektiivsemaid enesejuhtimismeetodeid töömotivatsiooni tõstmisel; 4) teha järeldusi ja ettepanekuid üldise töömotivatsiooni tõstmiseks läbi teadlike enesejuhtimismeetodite kasutamise. Empiiriline uuring viidi läbi erinevate teadlikult enesearendamisega tegelevate inimgruppide seas, kelle hulka kuulusid: MTÜ Ettevõtlusküla, Access Queens ehk kuningannade klubi, Network21 Eesti töögrupi, Amway Business Ownerite (ABO), enesearengust huvitatud TTÜ Majandusteaduskonna tudengite grupi ja Millionaire Mind Intensive seminaril tutvunute grupi liikmetele. Uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset metoodikat ja tulemuste analüüsimiseks deduktsiooni. Uuringu tulemustest selgus, et populaarseimad enesejuhtimisalaste teadmiste hankimise allikad on vastanute hinnangul raamatud, koolitused ja podcastide kuulamine. Efektiivseimad meetodid töömotivatsiooni tõstmisel on aga eneseanalüüs, eneseregulatsioon ja tunnete juhtimine ning teadlik stressiga toime tulek. Võttes aluseks käesoleva töö teoreetilise osa ja empiirilise uuringu tulemused, tegi autor erinevate meeskondade juhtidele järgnevad ettepanekud: • Arendada meeskonna vaimseid enesejuhtimise oskusi nagu eneseanalüüs, eneseregulatsioon ja teadlik stressiga toime tulek, seejuures kaasates erinevaid koolitusi ja propageerides näiteks raamatute lugemist või podcastide kuulamist; • suurendada üldist teadlikkust enesejuhtimise positiivsetest mõjudest eesmärkide saavutamisele ja õnnetundele; • suurendada üldist teadlikkust enesejuhtimise erinevate meetodite kohta, et tagada meeskonnaliikmete suurem iseseisvus, produktiivsus ja seeläbi ettevõtte strateegiliste eesmärkide täitmine; • panustada enam töötajate õnnetunde tõstmisele, sest õnnelikum töötaja on suurema tõenäosusega ka produktiivsem.

The thesis topic is „Self management in work motivation development“. It’s 45 pages long and is illustrated with 8 tables and 1 inclosure document. The thesis problem is that even though various self-development sources are gaining lots of popularity these days and people are using them to fight against stress and anxiety, methods efficiency is not proven by science and is not clear, wich of practicies are most effective. The research study is done with selected groups of people and organisations, who are spending their time and energy to improve mental healt by using self development. There was the desire to analyze which self-management practices have selected people used and which of them they list to the most efficient ones. Thesis aims to find solutions to the following tasks: 1) describe the theoretical treatments oma work-motivation and find theoretical connections between self-management and work motivation; 2) plan empirical research methodology; 3) analyze the most efficient methods on self-management in developing work motivation by the results of the survey; 4) make conslusions and proposals on the overall rise of work motivation through using self-management practices. The empirical study was carried out in several groups of self-management-concentrated people, including: MTÜ Ettevõtlusküla, Access Queens, Network21 Estonian workgroup, Amway Business Owners (ABOs), TTÜ Economic Science department members, interested in self-development and people, who met in Millionaire Mind Intensive seminar. There was used quantitive methodology and deductive approaches in this study. The research results showed that most popular sources of gaining information about self-leadership are books, trainings and listening to podcasts. Most efficient self-management practicies in developing work motivation are self-analysis, self-regulation and managing emotions and stress. Based on the theoretical part of the thesis and the results of an empirical study, author made following proposals to teamleaders: 5) Develop teams’ self-management skills like self-analysis, self-regulation and managing emotions and stress by organizing different trainings and propagandize reading books or listening to podcasts; 6) Rise overall awareness of self-management positive impact on reaching goals and happiness; 7) Rise overall awareness of different self-management methods to improve team-members self-reliance, productivity and so companys’ strategical goals achievement; 8) Try to improve workers happiness level, because happy team member means that they are more productive.