Eesti rõiva- ja tekstiilidisainerite loomingu kajastamine Eesti ajakirjade poolt

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti rõiva- ja tekstiilidisainerite loomingu kajastamisest Eesti trüki- ja veebiajakirjade poolt. Tööst selgus, et ajakirjad on üheks meediaplatvormiks disaineritele, kuidas enda loomingut ja sõnumit kajastada. Tänapäeva infokülluse tõttu on ajakirjanikel, aga vähem aega uue artikli väljastamiseks ning põhjaliku taustuuringu tegemiseks. See võib aga soosida pealiskaudsete artiklite levimist, mis võib mõjutada ka disainerite loomingu kirjelduse ja sõnumi vähest kajastamist ajakirjades. Lisaks infoküllusele võib rääkida ka tooteküllusest, mis tähendab, et tarbijate ostusooritamiseks ei piisa ainult toote välimusest, vaid pööratakse tähelepanu ka brändi väärtustele ja sõnumile. Olulisel kohal on, kuidas disaineri loomingut ajakirjades kajastatakse. Teoreetilises osas selgus, et ajakirjades keskendutakse nii tekstilisele kui ka visuaalsele poolele. Tekstilise osa võib omakorda jagada tehniliseks ja ilukirjanduslikuks keeleks. Siinkohal aga, et tarbijat kõnetada nii emotsionaalsel tasemel, kui ka anda võimalus leida bränd, kellega oleks tarbijal sarnased väärtused, tuleks kasutada mõlemat, nii tehnilist kui ka ilukirjanduslikku keelt. Käesoleva lõputöö raames viidi empiirilises osas läbi intervjuud Eesti rõiva- ja tekstiilidisaineritega, et välja selgitada intervjueeritavate arvamus seoses ajakirjade olulisusega ning seeläbi uurida disainerite ootuseid ja võimalikke valupunkte ajakirjade kohta. Kokkuvõtteks võib öelda, et disainerite jaoks on ajakirjad olulise väärtusega ning soovivad olla esindatud Eesti trüki- ja veebiajakirjades. Siinkohal eelistatakse kajastamist eelkõige läbi persooniloo, arvustuste ja moeseeriate. Valupunktidest toodi välja artiklite reklaamikesksus ja sisutühjus. Disainerite poolt välja toodud ootuseid ja valupunkte analüüsiti Eesti trüki- ja veebiajakirjade artiklites, mis on avaldatud ajavahemikus märts 2018 kuni märts 2019. Nii intervjuud, kui ka ajakirjade analüüs on koostatud kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, et pöörata tähelepanu teksti sisule ning selle tähendusele. Süstematiseeritud vastuste põhjal selgus, et Eesti disainereid kajastatakse analüüsitud Eesti trüki- ja veebiajakirjade poolt, kuid suurem rõhk on pandud ilukirjanduslikule keelele. See tähendab, et kuni pooltes analüüsitud artiklites ei tulnud tarbija jaoks olulisel punktid välja, nagu materjalide kasutamine ja brändi sõnum. Antud lõputöö andis ülevaate, milline on reaalne olukord analüüsitud ajakirjades seoses Eesti rõiva- ja tekstiilidisainerite loomingu kajastamisega. Ülevaade andis selguse, millistele trükiajakirjanduse toimetuse liikidele ajakirjades keskendutakse ning kas see vastab intervjueeritud disainerite ootustele. Lõputöö autorile andis koostatud uurimistöö uusi teadmisi ajakirjanduse ja rõiva- ja tekstiilivaldkonna vahelistest seostest, mis on tänapäeval järjest aktuaalsem teema ning millele pööratakse ka riiklikul tasandil järjest rohkem tähelepanu.

Aim for this thesis was to give overview about Estonian clothing and textile designers creation reflection in Estonian print and web magazines. Thru this work it turned out that magazines are one option of media platforms for designers, where they can introduce their creation and message. Because of information overdose in today’s society, journalists have less time to deliver new article and to do proper research before that. However, this can favor the spread of the cursory articles which may also affect the level of the coverage of designers design and message. In addition to information overdose there is also product overdose in today’s world. This means that the consumers do not pay attention only to appearance of the product, but they also pay attention to the brand value and message. What matters is how designer’s work is published in magazines. The theoretical part of the thesis revealed that magazines focus on text and the visual side equally. Text part can also be divided to technical and fictional part. However, both technical and fictional part should be used to connect with consumer in emotional level and also to give opportunity to find brand, which has the same values as consumer. In current thesis, there were carried out interviews with Estonian clothing and textile designers in empirical part to find out their opinion about the importance of magazines and thereby to study the expectations of designers and potential problems in magazines. In conclusion, magazines provide great value for designers and they want to be represented in Estonian print and web magazines. Designers prefer to be featured primarily through personal story, reviews and visual fashion series. Main problems that appeared turning the interviews, were frequency of paid articles and articles which do not contain new and in depth information. The expectations and pain points outlined by the designers were analyzed in Estonian print and web magazine articles published between March 2018 until March 2019. Both, the interviews and the analysis of the magazines are based on a qualitative content analysis method to pay attention to the content of the text and its meaning. Based on the systematic answers, it was found that Estonian designers are in fact reflected in the analyzed Estonian print and web magazines, but importance is placed on fictional language. This means that important points for the consumer, such as the use of materials and the message of the brand did not come up in half of the articles analyzed. This thesis gave an overview of the real situation in the journals analyzed in relation to the reflection of Estonian clothing and textile designer’s work. The review provided clarity on which types of print media articles are focused on in magazines and whether they meet the expectations of interviewed designers. The research has provided new insights into the relationship between journalism and the field of clothing and textiles for the author of the thesis. The topic is an increasingly topical issue nowadays and more and more attention is paid to this at national level.