Materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus teede ehituse ettevõttes lähtuvalt Eesti Finantsaruandluse standardist

dc.contributor.advisorLuts, Siiri
dc.contributor.authorSoome, Mai-Brit
dc.date.accessioned2023-05-07T18:11:41Z
dc.date.available2023-05-07T18:11:41Z
dc.date.issued2023-05-05
dc.description.abstractTeema aktuaalsus seisneb selles, ettevõtete peamisi vara liike on materiaalne põhivara. Eksimused materiaalsete põhivarade arvestusel moonutavad nii aruandeandmete põhjal arvutatud finantssuhtarvude tulemusi, netovara suurust kui ka ettevõtte väärtust tervikuna. Lõputöö teema sai valitud, kuna ettevõte kasutab suurel määral oma majandustegevuses materiaalset põhivara ning juhtkond oli huvitatud teada saama, kas neil ilmnevad eelnevalt nimetatud aktuaalsed probleemid Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada uuritava ettevõtte materiaalsete põhivarade arvestuse vastavuse Eesti Finantsaruandluse standardile. Eesmärgi saavutamiseks täideti püstitatud ülesanded. Lõputöö koostamisel kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit, andmekogumismeetodina kasutati dokumendivaatlust ning viidi läbi poolstruktureeritud intervjuu ettevõtte raamatupidajaga. Uuringus kasutatakse kvantitatiivset analüüsimeetodit. Andmete analüüsiks kasutati võrdlust. Uuringust selgus, et ettevõte on rikkunud raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatut arvele võtmise alampiiri ning Raamatupidamise Toimkonna juhendit 5 § 9 mis sätestab, et ettevõte kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades alampiiri, millest kõrgema soetusmaksumusega varasid tuleb kajastada põhivarana ja madalamaga kanda kulusse nende kasutuselevõtmise hetkel. Materiaalseid põhivarasid võetakse arvele soetusmaksumuses kuid esmane arvele võtmine ei ole vastavuses Raamatupidamise Toimkonna juhendi 5 § 11, kuna materiaalsete põhivarade soetusmaksumusele ei ole lisatud otseseid kulutusi. Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud amortisatsioonimeetod ning amortisatsioonimäärade vahemikud, mis vastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendile 5 § 28. Ettevõtte jooksvad kulud kajastatakse vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile 5 § 31, mille kohaselt jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodi kuludes. Materiaalsete põhivarade inventeerimine toimus vastavalt sise-eeskirjale sätestatult ning vastavalt erialaspetsialistide soovitustele. Aigren OÜ raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse Eesti Finantsaruandluse standardist. Autor jõudis järelduseni, et materiaalsete põhivarade arvestus on toimunud üldjoontes vastavalt Eesti Finantsaruandluse standardile. Kuid esines ka puudusi ja nende parendamiseks on järgnevad ettepanekud: • madalama soetusmaksumusega varad eemaldada põhivarade nimekirjast; • materiaalse põhivaraga seotud otsesed kulutused lisada põhivara soetusmaksumusele; • kriitiliselt üle vaadata materiaalsete põhivarade amortisatsioonimäärad raamatupidamise sise-eeskirjas ning muuta need asjakohasemaks, näiteks võtta arvesse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 42 tabeli; • kaaluda amortisatsiooni arvestamisel tegevusmahul põhineva meetodi kasutamist; • eristada parenduskulud ja jooksvad kulud ning lisada parenduskulud soetusmaksumusele, mis on alampiirist kõrgema maksumusega ning vastavad põhivara tunnusele; • mõelda hoolikalt läbi, kas amortiseerunud ja vanad materiaalsed põhivarad toovad tulevikus ettevõttele veel kasu ning vajadusel kanda põhivarast maha; • täiendada ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja ning lisada sinna põhivarade allahindlustega käitumise kord. Autori arvates saadi lõputöö eesmärk täidetud.
dc.description.abstractThe topicality of the topic lies in the fact that the main types of assets of companies are tangible fixed assets. Mistakes in the calculation of tangible fixed assets distort the results of financial ratios calculated on the basis of report data, the amount of net assets and the value of the company as a whole. The topic of the thesis was chosen because the company uses tangible fixed assets in its economic activities to a large extent, and the management was interested in finding out whether they have the previously mentioned current problems. The aim of the thesis was to find out the compliance of the tangible fixed assets accounting of the investigated company with the Estonian Financial Reporting Standard. To achieve the goal, the set tasks were completed. A quantitative research method was used in the preparation of the thesis, document observation was used as a data collection method, and a semi-structured interview was conducted with the company's accountant. The research uses a quantitative analysis method. Comparison is used for data analysis. The investigation revealed that the company has violated the lower limit of accounting stipulated in the internal rules of accounting and the Accounting Standards Board 5 § 9, which stipulates that the company establishes a lower limit in its internal accounting rules, above which assets with a higher acquisition cost must be recorded as fixed assets and those with a lower value must be expensed at the time of their use. Tangible fixed assets are taken into account at the acquisition cost, but the initial recording is not in accordance with § 11 of the Accounting Standards Board's Guide 5, because direct expenses are not added to the acquisition cost of tangible fixed assets. The depreciation method and depreciation rate ranges provided in the company's internal accounting rules correspond to the Accounting Standards Board 5 § 28. The company's current expenses are recorded in accordance with the Accounting Standards Board 5 § 31, according to which the costs associated with current maintenance and repair are reflected in the expenses of the period. The inventory of tangible fixed assets was carried out in accordance with the provisions of internal regulations and in accordance with the recommendations of specialists. As a result of the document review, the author came to the conclusion that the accounting of tangible fixed assets has generally been carried out in accordance with the Estonian Financial Reporting Standard. However, there were also shortcomings, and the following are suggestions for their improvement: • remove assets with a lower acquisition cost from the list of fixed assets; • add direct expenses related to tangible fixed assets to the acquisition cost of fixed assets; • critically review the depreciation rates of tangible fixed assets in the internal accounting rules and make them more relevant, for example, take into account the table in § 42 of the Public Sector Financial Accounting and Reporting Manual; • consider using the units-of-activity method; • distinguish between improvement costs and current costs and add improvement costs to the acquisition cost, which are higher than the lower limit and correspond to the characteristic of fixed assets; • carefully consider whether depreciated and old tangible fixed assets will still bring benefits to the company in the future and, if necessary, write off the fixed assets; • to supplement the company's internal accounting rules and add to it the procedure for dealing with discounts on fixed assets.
dc.identifier.urihttps://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4583
dc.language.isoet
dc.publisherTallinna Tehnikakõrgkool
dc.subjectMajandus and ärijuhtimine
dc.subject.otherMajandusarvestus
dc.titleMateriaalsete põhivarade arvestuse vastavus teede ehituse ettevõttes lähtuvalt Eesti Finantsaruandluse standardist
dc.title.alternativeCompliance of accounting of tangible fixed assets in the road construction company based on the Estonian Financial Reporting Standard
dc.typelõputöö

Failid