Töötaja kaitse tööandja pankroti korral eestis ja soomes
| dc.contributor.advisor | Annus-Anijärv, Laivi | |
| dc.contributor.author | Vinkel, Kalev | |
| dc.date.accessioned | 2023-01-06T11:25:50Z | |
| dc.date.available | 2023-01-06T11:25:50Z | |
| dc.date.issued | 2023-01-05 | |
| dc.description.abstract | Aastal 2019 hakkas maailma rahvastiku seas levima haigus nimega Covid-19. Antud haiguse kulgu ja mõju maailma majandusele, kaasa arvatud Eesti majandusele, ei osanud keegi ette ennustada. Haiguse levimine oli nii intensiivne, et see tekitas kiiret negatiivset mõju ka Eesti majandusele. Paljude riikide piirid suleti, mis tõi kaasa suuri tarneprobleeme. Ettevõtjatel ei jätkunud toorainet, ning tekkisid tööseisakud. Tarneahelates tekkis negatiivne ahelreaktsioon. Kuna Covid-19 kulgu ei suudetud ohjata, siis otsustasid paljud Riigid piirata ka liikumist ja avalike ruumide kasutamise võimalusi nagu näiteks kohvikute külastus, ööklubide külastust ja nende lahtioleku aegu, teatrite ja kinode külastajate arvu piirangud jne. Pajude ettevõtete tulu oli kulutuste kõrval olematu, ning maksejõuetute ettevõtete arv liikus kasvavas suunas. Ettevõtteid sattus aina enam maksejõuetuse olukorda. Kuigi maksejõuetust ei tohiks samastada pankrotiga, sest see võib erinevalt pankrotist olla ajutine seisund, võis siiski enamus maksejõuetuse piirile sattunud ettevõtteid liigitada potentsiaalseteks pankrotiavalduste lähiajal esitajateks. Juriidilistel isikutel ja nende juhatusel lasub kohustusi, millest seadusandluse kohaselt tuleb kinni pidada. Olukorrast, kus ei suudeta enam maksekohustusi täita, tuleb viivitamatult teatada omanikke ja hiljemalt kahekümne päeva jooksul ka kohust. Samuti ei tohiks jätkata ettevõtte vara arvelt väljamakseid, mis ei ole eetiliselt heauskse ettevõtja tegutsemisviisiga. Nende kohustuste eiramine võib juhile kaasa tuua kriminaalmenetluse ja halvimal juhul lõppeda juhi vangistusega. Töötajal on tööandja maksejõuetusse sattumisel erinevaid õigusi, mida toetab ka seadusandlus. Kui töölisel jääb saamata töötasu, puhkuse tasu või muud hüved, mis on töölepinguga talle määratud, tekkib töötajal õigus esitada avaldus selle korvamiseks. Nõudeavaldus peab olema nõuetekohaselt vormistatud. Juhul kui seda ei ole tehtud, siis on halduril kohustus töötajat sellest teavitama ning andma kümme päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Ajutine pankroti haldur esitab Töötukassale avalduse töötajatele hüvitise maksmiseks. Töötajal on õigus saad saamata jäänud tasude eest Töötukassast hüvitist, paraku Töötukassa maksab hüvitis vaid piiratud ulatuses. Juhul kui töötajal jääb veel nõudmine üles, siis see läheb arutamisele võlausaldajate üldkoosolekul. Paraku aga kuna Töötukassalt väljamakstavad summad on piiratud, siis kõrgemapalgalistel töövõtjatel võib seadusandlusest tulenev arvestusviis anda korraliku põntsu, sest alati ei pruugi hetkel kehtivate arvestusviiside järgi arvutatav hüvitis katta töötaja saamata jäänud tulu ning pankrotivarast ei pruugi jätkuda kõikide võlausaldajate nõudmise täitmiseks. | et |
| dc.description.abstract | en | |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4499 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | et |
| dc.subject | TTK Subject Categories::Tööelu | et |
| dc.subject | Pankrott, maksejõuetus, töötaja kaitse pankroti korral | et |
| dc.subject.other | Ärijuhtimine | et |
| dc.title | Töötaja kaitse tööandja pankroti korral eestis ja soomes | et |
| dc.title.alternative | Employee Protection in Case of Employer's Bankruptcy in Estonia and Finland | et |
| dc.type | lõputöö | et |