Eesti killustike tugevusomaduste analüüs

Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida Eestis toodetavate killustike tugevusomadusi. Analüüsis käsitleti Teede Tehnokeskuse AS labori katseprotokollide registrist aastatel 2015 - 2016 tehtud autori poolt valitud karjääride purunemiskindluse määramise tulemusi. Suurem osa katseid teostati põhifraktsiooniga, milleks on 10 mm kuni 14 mm. Kokku võeti analüüsiks 2015 kuni 2016 aastal 189 purunemiskindluse määramist ning 119 juhul purustati materjal laboris enne katsetamist. Põhja-Eesti karjääride keskmine tulemus oli 29, kusjuures kõigi karjääride keskmised tulemused jäid selle lähedale. Suurim erinevus oli neli ühikut Põhja-Eesti üldisest keskmisest tulemusest. Põhja-Eesti karjääride hulgas oli PEK1 keskmine tulemus 33 kõige kehvem, parima tulemuse andis PEK12, mille keskmine purunemiskindluse tulemus oli 25. Lõuna-Eesti karjääride keskmine tulemus oli 31 ning kõigi karjääride keskmised tulemused jäid selle lähedale. Kõige parima tulemuse andis LEK3, mille keskmine tulemus oli 29. Suurim erinevus üldisest Lõuna-Eesti karjääride keskmisest oli LEK4, mille keskmine tulemus oli 34. Mõne karjääri puhul oli purunemiskindluse tulemuste erinevus kuni 13 ühikut, kuid otsest põhjust ei saa tehtud analüüsi põhjal välja tuua. See vajaks edasist põhjalikumat uurimist. Samuti selgus, et laboris purustamine enne katsetamist ei mõjuta purunemiskindluse tulemusi. Seda ei saa võtta üldiseks arvamuseks ja see teema vajab samuti edasist uurimist. Põhja-Eesti karjääride keskmine standardhälve oli 2,53, mis on hea tulemus. Väiksema hajuvusega Põhja-Eesti karjäär oli PEK12, mille standardhälve oli 1,24. Kõige kehvem tulemus oli PEK7, mille standardhälve oli 4,07 ning varieeruvus seejuures 13 ühikut. Lõuna-Eesti karjääride keskmine standardhälve oli 2,31. Väiksema hajuvusega Lõuna-Eesti karjäär oli LEK2, mille standardhälve oli 1,79 ning varieerumine 6 ühikut. Kõige kehvem tulemus oli LEK4, mille standardhälve oli 3,4. Täitematerjalide purunemiskindluse määramisel selgus, et tulemused on ebaühtlased. Selle kinnitamiseks leiti kõikidele karjääride tulemustele ka standardhälve. Kui täitematerjalide purunemiskindluse katse teostatakse alternatiivfraktsiooniga, ei saa eeldada samade tulemuste saamist põhifraktsiooniga. Mõne karjääri materjali puhul on näha, et see ei erine. Näiteks PEK12 puhul tehti katse fraktsiooniga 10 mm kuni 14 mm kui ka 4 mm kuni 8 mm, kuid tulemused olid sarnased. Kokkuvõtteks saab väita, et 2015 kuni 2016 aastate vaadeldavate karjääride purunemiskindluse tulemused olid head. Põhja–Eesti karjääride purunemiskindluse tulemused olid mõnevõrra paremad Lõuna-Eesti karjääride tulemustest. Samas Lõuna-Eesti täitematerjalide tulemused olid natukene stabiilsemad kui Põhja-Eesti täitematerjalide tulemused. Purunemiskindluse tulemused sõltuvad erinevatest asjaoludest, eelkõige materjalist ja selle kaevandamise tehnoloogiast ning saadud tulemusi ei saa võtta aluseks üldise arvamuse kujundamisel.

Analysis of Strength Properties of Estonian Aggregates The aim of this final paper was to analyze the strength properties of Estonian aggregates. The analysis involved results of resistance to fragmentation (Los Angeles test method) tests, conducted by Teede Tehnokeskuse AS laboratory during 2015-2016 years and selected by the author from respective test report register. Most of the tests were carried out with the main fraction, which is from 10 mm to 14 mm in size. Altogether, 189 resistance to fragmentation results were selected from period mentioned above, 119 cases involved crushing the material at laboratory before testing. The mean result for quarries in North-Estonia was 29, which is close to the mean result of all testedd quarries. The greatest difference was for four units compared with the general mean result of North-Estonia. Thus, it showed that the mean result of resistance to fragmentation of quarries in North-Estonia was somewhat more satisfactory than the one of quarries in South- Estonia. When determining the resistance to fragmentation of aggregates, it was found that scatter of the results was large. For confirmation, standard deviations were determined for all the results. For some quarries the difference between results was very large, though a direct reason cannot be maintained basing on the present analysis. It would require further, more thorough investigation. Besides, it was found out that pre-test crushing at the laboratory does not influence the resistance to fragmentation results. It cannot be concluded as a general statement and the matter needs some further analysis, as well. When resistance to fragmentation of aggregates is tested with alternative fraction, it does not imply that the same results will be obtained with the main fraction. For some quarries the results were the same. For example, in case of PEK5, tests were conducted with fraction sizes from 10 mm to 14 mm as well as from 4 mm to 8 mm, yet the results were similar. In conclusion, that resistance to fragmentation results of respective quarries in 2015-2016 were satisfactory, however, it appeared that the dispersion between results was large. The resistance to fragmentation results of North-Estonia quarries were somewhat better than the South-Estonia results. On the other hand, the results of aggregates from South-Estonia were somewhat more invariable than from North-Estonia. The resistance to fragmentation depends remarkably on various conditions, mostly on the material and its extraction methods, thus the results obtained cannot be taken as a basis for forming a general conclusion.