Ettevõtte töökorralduse ja töö efektiivsuse parendamine

dc.contributor.advisorŠestak, Kristel
dc.contributor.authorKlaos, Heli
dc.date.accessioned2021-03-17T09:31:15Z
dc.date.available2021-03-17T09:31:15Z
dc.date.issued2015
dc.description.abstractDiplomitöö eesmärgiks oli ettevõtte Rudotex OÜ töökorralduse ja tööefektiivsuse parendamine tootmistehases ning uurida, miks töötajate efektiivsus ja töökorraldus on madal ja kuidas saaks antud näitajaid parendada. Selleks uurisin ettevõtte töökorraldust, teostasin tööuuringuid ning võrdlesin kahte tootmisüksust. Töökorralduse parendamiseks pakun välja mitu ettepanekut. Esiteks tuleks paigutada ümber masinad, et vähendada pooltoodangu liikumisteid. Selleks tuleks masinad panna kahte lähestikku asuvasse tööruumi kolme tööruumi asemel. Tootmisplaani väljatöötamisel sai selgeks, et ettevõtte peaks investeerima tootmishoonesse. Soovitatav oleks majaplaan ümber korraldada, võtta maha mõningad vaheseinad, et avardada ruumi ning tagada parem õhuringlus. Ettevõtte võiks tootmisruumi paigutada psühromeetri, mis kontrollib õhu niiskuse taset ning õhutemperatuuri antud ruumis, et tagada normaalse tööviljakustaseme parameetrid. Toote detaile võiks transportida automaatse rippliini pidi õmblusliini, mis vähendaks meistri liikuvust ning ta saaks pidevalt olla õmblusliiniga seotud ruumides. See tagaks pideva ülevaate õmblusliini tööst. Tööjaotuse koostamisel ning seadmete koondtabeli koostamise selgus, et teipimismasinad on ülekoormatud. Seetõttu peaks ettevõtte investeerima veel ühte teipimismasinasse, et vähendada töötajate ülekoormust antud masinatel ning toodangu paremat liikumist liinis. Soovitaksin kasutada timmitud tootmise juurutamiseks mõeldud 20 võtme meetodit, millega saab parenda kõiki tootmisprotsesse: täiustada töökohti, parandada kvaliteeti, vähendada kulusid, arendada tehnoloogiat ning parendada protsessivoogu. Soovitatav oleks rakendada Kaizen põhimõtet ehk kaasata kõiki töölisi pideva parendamise protsessi. Parema töökorralduse tagamiseks võiks meister kasutada jõudlustabelit ning tegeleda teoreetilise balansseerimisega, et ennetada kitsaskohtade teket. Soovitatav oleks meistril omandada kuus juhtimisstiili ning rakendada kõige paremat metoodikat vastavas probleemis. Diplomipraktika käigus nägin, et meister ei ole end kehtestanud õmblejate hulgas ning ei soovi sattuda konflikti, seega tuleb igas probleemis õmblejale vastu. Meistri töö päevavaatluses selgus, et meister tegeleb 17% päevas tööülesannetega, mis ei kuulu tema töökohustuste hulka ning mida saaks jagada teiste tööliste või õmblejate vahel ära. Seetõttu sai ta täita oma töökohustusi 77% päevast. Seega peaks meister end õmblejate hulgas kehtestama ning õmblejale antud tööülesandele kindlaks jääma. Soovitaksin ettevõttel suurendada abiaega, sest tööuuringute käigus leidsin, et universaalõmblusmasinatel õmblevate tööliste abiaeg on suurem kui hetkel ettevõttes kehtestatud. Edaspidiseks soovitaksin üle vaadata ka spetsiaalmasinate abiajad ning neid vajadusel muuta. Ettevõte võiks mõõta ära paki käsitlusajad, sest tööuuringute teostamise ajal nägin, kui erineva kiirusega pakke käsitletakse ning ühtse pakikäsitlusaja kehtestamine tööetappidele parandaks töökorraldust. Madal tööefektiivsus tuleneb õmblejate erinevast tasemest kui ka omandatud töövõtetest. Kindlasti on tööviljakuse üheks olulisemaks faktoriks motivatsioon seda tööd teha. Arvan, et tehtava töö motivatsiooni mõjutab peale rahalise väärtuse tööpsühholoogia ning juhtimisstiil. Seega on väga oluline, kuidas meister õmblejate tööd juhib ning millised on tema juhtimisoskused. Meister ei tohiks segada kõiki õmblejaid, kui tekib mõni probleem, näiteks kadunud asja otsimisel. Ta võiks iga õmbleja töökoha ise üle vaadata, mitte häirida kõiki õmblejaid üheaegselt. Leian, et vajalik on kaasata töötajaid ning neid innustada, et aidata kaasa probleemide lahendamisel. Selleks tuleks selgelt sõnastada töö eesmärgid, sest inimestel on suurem motivatsioon töötada ja panustada ettevõtte arengusse, kui nad teavad, mille nimel nad seda teevad. Selleks võib olla parema töökeskkonna loomine. Ka võiks töötajate innustamiseks volitada kedagi parendusettepanekute elluviimiseks, mis paneks inimesi kaasa mõtlema reaalsetele parendusettepanekutele. Motivatsiooni saaks stimuleerida, kui pakkuda päevanormi ületanud töötajatele või suurenenud tööefektiivsusega töötajale lisa massaažikordi. Antud ettevõte panustab oma töötajate tervisesse, pakkudes neile ettevõtte poolt massaaži. Leian, et see on väga hea koht motivatsiooni stimuleerimiseks, sest töötajad on väga tänulikud ja hindavad võimalust saada ettevõtte poolt boonusena massaaži. Kahe tootmisüksuse võrdlemisel nägin, kui erinevad on need tootmisüksused. Siiski leidsin mõned ettepanekud, mida saaks rakendada väiksemas tootmistehases. Nimelt tuleks uuendada masinaparki ning tuua Märjamaal asuvasse tootmistehasesse nõelaveoga masinaid ning automaatne takjapaela lõikusmasin. See kiirendaks abimaterjalide komplekteerija tööd, sest õmmeldavatel toodetel on palju furnituure, mis on kõik erineva suurusega. Märjamaa tehases võiks olla eraldi tehnoloog, kes õpetab töövõtteid ning tagab, et õmblejad omandaksid kiiremad tööliigutused. Sellega tõuseks tööefektiivsus ning meistril jääks rohkem aega töö jagamisele. Üle võiks tuua ka sarnased abitasapinnad ning kärud, mis oleksid masinate kõrgused. Veel võiks ettevõte investeerida sarnastesse reguleeritavatesse toolidesse, mis oleksid igal töökohal olemas, et vältida tooli otsimises tulnud tööseisakuid. Kuna tootmises kasutatakse palju spetsiaalmasinaid, siis on vajalik igapäevane mehaaniku kohalolu. Siinkohal oleks soovitatav koostada masinapargi hooldusgraafik, mille järgi saaks tagada ülevaate masinate töökorrast ning pidada arvet, millal on vaja teatud masinaid üle vaadata. Hooldusgraafik vähendaks masinatest tingitud tööseisakuid. Töö autorina avaldan tänu oma juhendajale Rudotex OÜ Märjamaa ettevõtte tootmisjuhile K.Šestakule kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A.Tšistovale ja konsultantidele M.Beilmannile ja O.Ovtšarenkole.et
dc.description.abstractThe purpose of this thesis is to improve the workflow and efficiency in the manufacturing facility of Rudotex OÜ. The objective is to find out why employees’ workflow and efficiency is low and to find solutions how to improve the situation. Therefore I studied organisation’s processes, made researches of labour and compared the two manufacturing facilities. Rudotex OÜ is an outsourcing company that manufactures different workwear, service- and leisure clothing. Company has got two factories and my overall study is mostly conducted in the smaller manufactory that is located in Märjamaa. The thesis focuses on the production of Goretex sports jackets therefore I have made an overview of the materials, machines used and the processes how exactly the sports jackets’ are being put together. In the second part of the thesis I have overviewed the organisational processes, investigated the workload of the employees and suggested a new labor distribution and analysed it. The third chapter analyses the labor capacity and the supervisor’s and single needle sewing machine operator’s time management is being valued. In the final part of the thesis I have compared the two manufacturing facilities in order to find out what can be done better through the exchange of experiences and know-how between two facilities employees’. I present several suggestions that can improve the workflow and efficiency in Rudotex OÜ. First, all the machines should be relocated in order to minimise the production paths. Machines should be placed into two rooms instead of the current three rooms. It is recommended to rearrange the production room, loose some of the walls that help expand the room and to ensure a better air circulation. The Psychrometer should be placed into production room in order to control the air’s relative humidity and temperature. That creates a healthy and productive work environment. Product details could be transported automatically by conveyor line to the production room that assures constant overview of the sewing line by the supervisor. Company also should invest into buying one more hot-aired sealing machine that decreases the overload of the workers and speeds up production flow within the line. I recommend to use one of the lean manufacturing tools, also known as the 20-key method, which could improve all the production processes. I also suggest put into practice the Kaizen methodology that creates a situation where all employees are involved into constant improvement processes. Märjamaa’s manufacturing facility’s machinery should be renewed and more single needle direct drive sewing machines and automatic velcro tape cutting machines should be brought into use. It will speed up supplier’s work. Also there should be a technologist working on a daily basis in Märjamaa’s facility. The technologist can help improve workers’ skills and therefore make the workflow also faster and more efficient. That creates a situation where supervisor has got more time to put an effort into organising the overall work. As the company uses a lot of special machines in the production processes then the regular presence of a mechanic is necessary. I recommend to create a machinery’s service schedule which decreases the workflow stops due to machines’ technical errors. I suggest to increase the time of „help time“. During the studies I found that the single needle sewing machines’ help time is longer than officially established. Therefore it is important to overview the help time situation of special machines and change them in case of a need. I also suggest the company should observe how much time is spent on each bundle, because during the work observation I saw that the times varied between each bundle. A set time for each bundle would increase the efficiency of the production line. Supervisor’s managing skills are very important and her/his way of managing the people has a direct impact on the employees’ results. In my opinion it is necessary to involve workers into different processes. The purpose of the work and company’s development plans should be clearly defined as to increase the employees motivation to work more efficiently in a healthy working environment. In conclusion, I hope that Rudotex OÜ will consider my suggestions to improve organisational processes and make work more efficient. Better work environment and smart organisational processes will increase motivation and productivity within the operators and employees. I enjoyed studying the current topic, solving problems in different levels and analysing the results of several studies.en
dc.identifier.urihttps://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/1311
dc.languageet
dc.publisherTallinna Tehnikakõrgkool
dc.subject.classificationClothing and Textiles--Technology and Textile Science--Product Management in Sewing Industryen
dc.subject.classificationClothing and Textiles--Technology and Textile Science--Textile Scienceen
dc.subject.classificationClothing and Textiles--Technology and Textile Science--Sewing Process Analysis and Standardizationen
dc.subject.classificationClothing and Textiles--Technology and Textile Science--Sewing Technologyen
dc.subject.classificationClothing and Textiles--Field Studiesen
dc.subject.classificationRõivad ja tekstiilid--Tehnoloogia ja materjaliõpetus--Juurdelõikuse ja õmblustootmise töökorralduset
dc.subject.classificationRõivad ja tekstiilid--Tehnoloogia ja materjaliõpetus--Materjaliõpetuset
dc.subject.classificationRõivad ja tekstiilid--Tehnoloogia ja materjaliõpetus--Õmblustootmise analüüs ja normeerimineet
dc.subject.classificationRõivad ja tekstiilid--Tehnoloogia ja materjaliõpetus--Õmblustehnoloogiaet
dc.subject.classificationRõivad ja tekstiilid--Tööuuringudet
dc.subject.otherRõivaste tehniline disainet
dc.subject.otherTechnical Design of Apparelen
dc.titleEttevõtte töökorralduse ja töö efektiivsuse parendamine
dc.title.alternativeThe Improvement of Company’s Work Organization and Work Efficiency
dc.typethesisen
dc.typelõputööet

Failid