Õmblejate töö efektiivsuse parendamine Nurme Production OÜ näitel

Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli leida võimalusi õmblejate efektiivsuse parendamiseks Nurme Production OÜ näitel. Lõputöös käsitletakse naiste ja meeste jopet Spheric, mille kirjeldus, materjalide ja seadmete valik ning tehnoloogiline järjestus anti ülevaatena töö tehnoloogises osas. Analüüsiti õmblejate töökeskkonda, ergonoomikat ning koostati küsitlus saamaks teada rahulolu töökohaga. Ettevõttes ei kasutata tööjaotuse skeemi süsteemi, mis lihtsustaks ja kiirendaks tööjagamist õmblejatele. Seetõttu tegi autor ühe võimaliku variandi, et näha kuidas jaguneb õmblejate koormus. Uurimismeetoditena kasutatakse kolme: päevavaatlust, normaalaja ning SSDPro-süsteemis uuringuid. Päevavaatlus viiakse läbi kolme õmblejaga, kes kõik on erineva jõudlusega. Päevavaatlusega selgitati välja, kuidas kasutab õmbleja oma tööaega. Ettevõtte poolt on määratud abiajaks 60 minutit, millest 40 on taastus aeg ja 20 päevakonstant. Ilmnes, et mitte ükski õmbleja ei kasuta oma puhkeaega maksimaalselt ära. Autor soovitab tehnoloogidel sellele rohkem tähelepanu pöörata, sest puhkeajaga taastab õmbleja oma jõuvarud ning töötab uue energiaga. Teiseks võimaluseks on määratud abiaega lühemaks teha, mistõttu oleks lihtsam planeerida töö valmimise aega. Kõigi kolme uurimismeetodi tulemusena selgusid erinevad probleemsed kohad tööetappides. Autor tõi välja kõigi kolme õmbleja sooritatud operatsioonidel soovituslikud töövõtete muudatused, abilaudade/stangede asukoha muudatused ning muud probleemsemad kohas, mis kulutasid liigset aega. Lisaks sai selgeks, et pakkide vahetamine ning käsitlemine võtab väga palju aega, sest pakid on komplekteeritud väikestesse kogustesse. Õmblejatel oleks rohkem etapiaega, kui detailid komplekteeritaks suurematesse pakkidesse. Võrreldi normaalaja uuringutega saadud aega projekteeritud aja ning SSDPro-süsteemis saadud ajaga ning analüüsiti tulemusi. Osati oli SSD-süsteemis saadud kiirem aeg põhjendatud, kuid mõne operatsiooni puhul pidi arvestama, et ajaline erinevus tulenes suure detaili käsitlemisest. Lisaks võrreldi mõõdetud aegu kahes erinevas liinis ning lisati soovitusi efektiivsuse parendamiseks. Nende uuringute käigus selgus, et probleemsemad ajad tuleks kindlasti üle vaadata, uuesti mõõta ning leida uus standardaeg kasutades uut abiaega. Aegade ebatäpsus tuleb veel välja läbi viidud jõudluse uuringus kolme kuu lõikes. Enamik õmblejate keskmine jõudlusprotsent ühes päevas on üle 110%, mis tuleneb sellest, et projekteeritud normaalaeg on vale ning tegelikkuses õmbleb õmbleja palju kiiremini. Teine põhjus nii suureks protsendiks on see, et õmblejad teevad ületunde, ei kasuta lõunapause ega ka kohvipause piisavalt. Töövõimlemise ajaks on määratud 10 minutit ühes päevas, kuid nii õmblejad, kui töökeskkonnavolinik kasutavad sellest ajast kuni 5 minutit. Töövõimlemise tegemine on oluline, sest aitab ennetada töökutsehaigusi, hoiab tööpäeval meele erksana ning annab energiat juurde, et efektiivselt töötamist jätkata. Autor soovitab töökeskkonnavolinikul olla aktiivsem, tulles ruumi keskele, tehes võimlemisharjutusi energiliselt ning vaadates õmblejate poole neid ergutades. Lisaks on soovitatav panan seinale ülesse autori poolt soovitatud plakatid, mis näitavad erinevaid liigutusi, mis on spetsiaalselt välja töötatud istuvale töötajale. Energilisem töökeskkonnavolinik ning plakatite pidev nägemine motiveeriks õmblejat olla aktiivsem. Uuringute läbi viimine andis hea ülevaate, et keskendudes ühele mudelile ja operatsioonidesse sügavuti, leiab isegi heade ja kiirete õmblejate puhul midagi mida muuta. Õmblejate efektiivsuse parendamine on samm edasi liikumisest ning osa kogu ettevõtte kasumi suurendamisest. Soovitan ka edasipidi pöörata tähelepanu igale väiksele aspektile kogu tootmisprotsessis ning mitte minna mugavaks, kui mudel on juba tuttav.

The purpose of this thesis was to find possibilities to improve seamstress’ work efficiency based on Nurme Production OÜ. It concerns women’s and men’s jacket by the name Spheric, which materials, machines and product description were depicted in the work’s technological part. The employee work space and ergonomics were analysed, and a brief survey was carried out to grasp the sense of worker satisfaction. Since the company doesn’t use labor distribution schemes, the author proposed a potential option of her own, to find out if the workers match the work load. The research methods used were day observations, analysis of operation process time (normaalaeg), and SSDPRo system. To map out the workers’ efficiency and contrasts, the author carried out a day observation for three sewers who all had different work outputs. The downtime (abiaeg) defined by the company is set to 60 minutes, which breaks down to 40 minutes of recovery time and 20 minutes of daily necessities, such as päevakonstant. Observations showed that none of the sewers used the rest time fully. The author is suggesting for the technologist (tehnoloog) to pay more attention to the aforementioned part, as full recovery maximizes the workers’ efficiency not only physically, but with a clear mind and attitude as well. Optionally, lowering the rest time would make it easier to plan the products’ deadline. With all three research methods, issues appeared in different areas of work stages. The author brought up recommended changes in work methods, as well as the positioning of racks and side tables and other unnecessary time consuming activities. It also came into attention, that handling detail bundles costs a lot of time as they are done in small quantities, and that sewers will use time more efficiently with bigger detail bundles. Operation time was compared to that set by the company and times found in the SSD system, and the results were analysed. In some operations a faster SSD time was justified, which indicates that it would be wise to change the operation time. However, in some operations the difference appeared as a result of the details being larger in real life, causing more time consumption. In addition, times were compared between two production lines and therefore changes were recommended. Differences appeared both in sewing techniques and orders. It appeared that the operations should definitely be reconsidered, timed again and found new standard time using the new help time. In addition to the previous observations, inaccuracy of product process times is indicated by the sewers’ performance analysis. Most of the sewers have the average performance rate for one day exceeding 110%, which is a result of miscalculated set time and in real life the sewer sews much faster. The second reason for such a high performance rate is that employees are working overtime, without using their breaks fully. The daily exercise time is set to 10 minutes, but as day observation shows, workers are usually doing only two to three minutes of that time. Exercising is essential as it helps preventing occupational illnesses, refreshes the mind and gives an energy boost for working. The author suggests the töökeskkonnavolinik to be more active by coming to the center of the room and engaging the workers by performing the exercise energetically. It is also recommended to put up posters made specifically for people who work sitting down by the labour inspectorate (tööinspektsioon). This contributes to a more pleasant work environment. Research resulted in a great overlook that shows, if focusing on model and operations in depth, there can be room to make changes even with good and experienced sewers. Improving the efficiency of workers is a step forward in progress, which will also support raising company’s profit. It’s recommended to pay attention to every little aspect in manufacturing process and not to become comfortable, even if the model is already familiar. This thesis is composed of web based articles, materials and knowledge gained from lectures/study. It also relied on the internal regulations (sisekorra eeskirjad) set by the company as well as data gotten from the company.