Kaitseväe maismaasõidukite elutsükli kulumudel

Lõputöö eesmärk oli välja töötada näidiskulumudel, mida saab rakendada Kaitseväe maismaasõidukitega seotud võimeplaneerimise otsuste tegemiseks. Töö käigus selgus, et kulumudel keskendub kahele funktsioonile – see on nii otsustustööriist uute võimekuste planeerimisel kui ka eelarvestamise tööriist, millega saab analüüsida sõidukite kogukulusid ning läbi selle hinnata olukorra jätkusuutlikust ning riske. Uurimuse teoreetiline osa lähtub nii era- kui ka avalikusektori vaatenurkadest ja kajastab elutsükli kogukulude juhtimise põhimõtteid ning vajalikke tegevusi selle teostamiseks. Autor kasutab lõputöö eesmärgi saavutamiseks peamiselt NATO poolt välja töötatud universaalset elutsükli kogukulude meetodit, mis on kohandatud Eesti oludele sobivamaks. Järgnevalt on lõputöös välja toodud Eesti Kaitseväe maismaasõidukitega seotud Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad asutused ja struktuuriüksused ning nende ülesanded, mis on seotud sõidukite elutsükliga. Seejärel tuvastas autor Kaitseväe maismaasõidukite kulude hetkeolukorra, mille alusel kujunesid välja lõputöö alaeesmärgid ning koostas selle põhjal ankeetküsitluse. Järgnevalt viis autor läbi ankeetküsitlused ja intervjuud eelpool mainitud struktuuriüksustes töötavate ekspertidega. Kõige olulisem roll lõputöö tulemuse saavutamisel oligi Kaitseministeeriumi valitsusala ekspertidel, kelle kogemuste ja teadmiste hinnangutest kujunes kulumudeli raamistik, mis määratles ära, milliseid kulusid peaks Eesti Kaitseväe maismaasõidukite kogukuludes arvestama ning milliseid väljundeid peab mudel andma. Lõputöö tulemusena koostas autor kulumudeli kriteeriumid ja väljundid ning tuvastas vajalike andmete allikad. Nende kolme sisendi alusel sai autor koostada näidismudeli, mis on kooskõlas ekspertide hinnangutega. Lõpptulemusena koostatud MS Exceli põhine kulumudel võtab arvesse kõik kulukohad, mida eksperdid pidasid vajalikuks ning annab väljundiks olulised arvulised näitajad. Koostatud kulumudeli praktilisel rakendamisel Kaitseväes saaks suurendada võimeplaneerimiseks vajalike andmete kvaliteeti järgmise kümne aasta maismaasõidukite hankimise planeerimiseks.

At the time of the current thesis, the author has worked in the Estonian Defence Forces for more than 10 years. By combining his studies and profession, the author decided to write the thesis about the life-cycle cost model of Estonian Defence Forces land vehicles. This model could be used as a tool for life-cycle management of military land vehicles in Estonia. In the beginning of the thesis, the author gives an overview of different life-cycle management theories from private and public sectors point of views. Then an universal NATO cost model method was chosen as a basis for creating the cost model for Estonian Defence Forces land vehicles with some modification in order to better suit with the conditions in Estonian Defence Forces. Then the author maps all the parties involved with military land vehicles and describes their role in vehicles life-cycles. After that the author gives a survey of the current situation and establishes sub-goals for the thesis. For the conducting of the cost model the author then concentrates on finding out which costs affect the life-cycle of military vehicles and those conclusions are based on interviews held with variety of professional experts who all work in different organisations governed by the Estonian Ministry of Defence. Through these specialists opinions and expertise the author maps all the necessary costs which should be included in the cost model and through that information a cost model framework is created. Same experts also gave a criterias to which outputs the cost model should give. By combining the cost framework, available data and necessary cost model outputs, the author creates an example cost model that can be used for the decision making for the next generation of Estonian Defence Forces land vehicle procurement and for analyzing the full cost of current military vehicles.