Järelteeninduse efektiivsuse analüüs Škoda Laagri näitel
| dc.contributor.advisor | Vennikas, Henri | |
| dc.contributor.author | Pääru, Karl | |
| dc.coverage.temporal | 2024-05-13 | |
| dc.date.accessioned | 2021-03-17T10:14:15Z | |
| dc.date.issued | 2019 | |
| dc.description.abstract | Käesolev lõputöö on koostatud eemärgiga uurida Škoda Laagri teeninduse võimalikke probleeme, mis võivad avaldada negatiivset mõju teeninduse tööprotsessidele. Uurides välja teeninduse efektiivsust pärssivad probleemid, on eesmärk pakkuda välja erinevaid lahendusi, kuidas antud olukorda parendada. Esimeses peatükis kirjeldatakse lahti, mis ettevõttega on tegu ja kuidas ettevõtet juhitakse. Lisaks antakse ülevaade, milline näeb välja Škoda kliendiprotsess, millist majandustarkvara kasutatakse ja kirjeldatakse teeninduse tööprotsessi. Läbiviidud uuringu analüüsi tulemuste põhjal jõuti järeldusele, et tehnikute tööaja märkimisega on teeninduses probleeme, nimelt ei registreerita töötatud aega tõepäraselt. Töö tegemisele kuluvat aega hoitakse lahti, kuigi tegelikult on töö valmis saanud. Lahti jäetud tööaeg pannakse kinni vahetult enne uue töö algusaja registreerimist. Nii jäetakse mulje, et tööl viibitud ajast tehakse peaaegu sama palju aega tööd. Uuringust selgus, et tehnikute ja autori poolt märgitud tegeliku töötatud aja erinevus on 27%. Teiseks uuriti, millist mõju avaldab teeninduse tööle klientide saabumine esindusse. Uuringu käigus selgitati välja, et suurem osa klientidest toob auto teenindusse õigeaegselt. Teenindusse hilines vaid 8% klientidest. Keskmiselt moodustas see ümmarguselt kaks klienti ühel päeval. Arvestades kokku kõik päeva peale planeeritud tööd, oli tehnikutel võimalik õigeaegselt või varem alustada tööd 64% juhul. 36% töödest ei olnud tehnikutel võimalik tööd alustada enne planeeritud aega, vaid täpselt planeeritud ajal või hiljem. Antud probleemi mõju hinnati pigem väikseks, kuna leiti, et tehnikute enda motivatsioon töötempot tõsta on madal. Viimase töö osana pakuti välja neli parendusettepanekut, mis võiksid lahendada eelpool välja toodud probleemid. Esimene lahendus võiks motiveerida tehnikuid märkima töötatud aega õigesti. Teine lahendus kuvaks paremat ülevaadet tehnikute tööst, mille korral oleks võimalik paremini tööressurssi ära kasutada. Kolmanda ettepanekuga on välja toodud, et töökoja meister ja PDI spetsialist peaksid rohkem jälgima tehnikute töö tegemist ja tekkinud seisakute korral reageerima, et vähendada tehnikute töötamata aega. Neljas lahendus ehk teekünnistega testlõik muudaks tööprotsessi kiiremaks, töökoja meistril oleks rohkem aega ja võimalusi täita enda ülesandeid töökojas ja jälgida tehnikute tööd. | et |
| dc.description.abstract | The purpose of this thesis is to investigate the possible issues that might negatively affect the business processes of the Škoda Laagri services. By investigating any problems that reduce efficiency, the goal is to propose different solutions to help improve the given situation. The first chapter describes the enterprise and how the business is being led. An overview is given into Škoda client service processes, the economic software as well as the mechanical service business processes. The conducted research led to results which indicated that there are issues with technicians putting down incorrect work hours – these were documented untruly. The amount of time spent working on a job is kept open even though the job has been finished and the time for a previous job is only logged once the new job’s start time is registered. Thereby it leaves an impression as if the amount of time spent on the workplace premises is the same amount of time spent actually working. The research revealed a 27% difference to the actual time worked marked by technicians and the author of this thesis. The effects on services considering the timeliness of clients coming into the dealership was also investigated. The research indicated most of the clients bring the car into the shop at the right time. Only 8% of clients were late - on average this meant two clients in one day. Taking into account all the jobs that were planned for the day, the technicians were able to start working before the forecasted time on 64% of occasions. On the opposite, technicians could either start their work exactly on time or later on 36% of occasions. The impact of this issue was marked rather low as the technicians’ own motivation to increase the speed of their work is low. As the last part of this thesis the author proposed four solutions that could solve the previously mentioned issues. The first of which was to motivate the technicians to mark down their worked hours correctly. The second would portray a better overview of the technicians’ work which in return could offer the possibility to use the staff resources in a more effective way. The third solution suggests the master of the workshop and the PDI specialist should monitor the technicians’ work more closely and react to any stoppage of work to reduce the time not spent on working. The fourth and last solution brings out that the test section of the road brake threshold would make work quicker as it would free up the workshop master’s time and would give them the opportunity to monitor technicians’ work. | en |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/2261 | |
| dc.language | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject.classification | Transport--Automotive Engineering--Car Maintenance, Maintenance Stations, and Equipment | en |
| dc.subject.classification | Transport--Autotehnika--Autode hooldus, hooldusjaamad ja seadmed | et |
| dc.subject.other | Autotehnika | et |
| dc.subject.other | Automotive Engineering | en |
| dc.title | Järelteeninduse efektiivsuse analüüs Škoda Laagri näitel | |
| dc.title.alternative | Analysis of Škoda Laagri service efficiency | |
| dc.type | thesis | en |
| dc.type | lõputöö | et |