Töö- ja eraelu tasakaal kaugtöö tingimustes Hiiu maakonna töötajate näitel
Kuupäev
Autorid
Väljaande pealkiri
Väljaande ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Kokkuvõte
Lõputöö raames viidi läbi empiiriline uuring kaardistamaks töö- ja eraelu tasakaalu kaugtöö tingimustes Hiiu maakonna töötajate hulgas. Empiirilise uuringu eesmärk oli analüüsida töö- ja eraelu tasakaalu Hiiu maakonna kaugtöötajate hinnangutele tuginedes. Lõputöö esimeses peatükis kirjeldati kaugtöö olemust ja arengut, töö- ja eraelu olulisust ning saavutamise võimalusi kaugtöö tingimustes. Tänapäeval on kaugtöö laialdaselt levinud ja tehnoloogiline areng annab selleks head võimalused. Kaugtöö annab võimalused töö- ja eraelu paremaks ühildamiseks, kuid samas tuleb uuringutest välja, et töö- ja eraelu tasakaalu saavutamine on paljudele töötajatest problemaatiline. Kodukontoris suudavad töötajad paremini keskenduda ja omavad suuremat töörahulolu, samas suureneb risk töö- ja eraelu tasakaalule. Töötajad ei oska tihti töö- ja eraelu vahel piiri tõmmata ja töötatakse ka pärast tööpäeva lõppu, haiguste või puhkuste ajal. Eduka kaugtöö rakendamiseks peetakse oluliseks usaldust juhi ja töötaja vahel, konkreetseid kokkuleppeid ning ajaplaneerimise oskust. Töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks on oluline luua tingimused nii töötaja kui organisatsiooni poolt. Rahulolev töötaja suudab lihtsamalt kaasa minna ka uuendustega kui ta saab aru, kuidas see soodustab tema töö- ja eraelu tasakaalu. On leitud, et töötajatele suurema iseseisvuse andmine aitab kaasa suuremale töörahulolule. Järjest enam räägitakse töönädala lühendamisest ja selle mõjust töö- ja eraelu tasakaalule, milles seni teostatud uuringud ja pilootprojektid on näidanud valdavalt positiivset mõju. Hiiu maakonna kaugtöötajate seas läbiviidud uuringus kasutati deduktiivset lähenemisviisi ning uuring viidi läbi kaardistusuuringuna. Andmeid koguti kvantitatiivselt, küsitluse teel. Veebikeskkonnas www.connect.ee koostatud küsimustik edastati kolleegidele ja tutvusringkonna liikmetele, kelle puhul oli teada kaugtöö tegemise võimalus ja postitati ka sotsiaalmeedia gruppi Hiiumaa Heaks. Andmeid analüüsiti kvantitatiivselt, kirjeldava statistika abil. Arvutati esinemissagedust, aritmeetilist keskmist, standardhälvet ja variatsioonikordajat. Uuringust selgus, et Hiiu maakonnas kaugtööd tegevate töötajate jaoks on töö- ja eraelu tasakaal oluline. Töötajate hinnangutest selgus, et nende tööandjad enamasti soosivad kaugtööd ning see väljendub ka ettevõtte töökultuuris. Kaugtöö tegemise põhjustena toodi peamiselt välja töökoha kaugust, eraelulisi vajadusi ja kulude kokkuhoidu.
Kaugtöötajate töö- ja eraelu tasakaalule antud hinnangute põhjal järeldati: • kaugtööd tehes tunnetatakse paremat töö- ja eraelu tasakaalu; • töö- ja eraelu ühildamisel ei tunnetata suuremat stressi ja ärevust; • kodus töötamine enamasti ei sega töötajat ega tema pereliikmeid; • kõigil kaugtööd tegevatel töötajatel ei ole sõlmitud kirjalikku kaugtöökokkulepet; • probleemsena tunnetati töötamist puhkuse ja haiguse ajal ning ületunnitööd; • töötajatel on olemas vajalik IT-ressurss; • töötajad hindasid, et jõuavad oma tööülesannetega õigeaegselt valmis ja oskavad aega planeerida; • kõigil töötajatel ei ole kodukontoris eraldi ruumi tööülesannete täitmiseks; • töötajate hinnangul võiks 4-päevane töönädal tuua sama tulemuse kui 5-päevane.
Selgus, et töö- ja eraelu tasakaalu saavutamiseks vajalikke teadmisi hindavad töötajad pigem heaks. Töötajad nimetavad, et oluline oleks täiustada ajakasutust ja enesejuhtimist, sealjuures pooled vastanutest planeerivad enda tööülesandeid igapäevaselt. Tuuakse välja, et tööandjalt soovitakse rohkem usaldust, paindlikumat tööaega ja võimalust rohkem otsustada, millal ja kus tööülesandeid täidetakse. Tööandjad võiksid tähelepanu pöörata Töölepinguseaduse nõuetele, sõlmides töötajatega kirjalikud kaugtöökokkulepped ja tähelepanu tuleks pöörata töötajate töötingimustele kaugtöö vormis töötamisele. Tööandjad võiksid võimalusel kaaluda 4-nädalase töönädala pilootprojekti.
The topic of this thesis is Work-life balance in the context of remote work in the example of workers in Hiiu County. The use of flexible work arrangements is on the rise worldwide. Based on data from Statistics Estonia, remote work in Estonia has increased exponentially since the COVID-19 pandemic. According to figures from 2023, 26.7% of all employed people were working remotely. For many employees, the option of flexible work arrangements is decisive when choosing a job. Remote work provides opportunities for better alignment between work and private life, but at the same time, research shows that achieving a good work-life balance remains difficult for many employees. A Norstat study carried out in 2022 revealed that according to 63% of employees, the boundary between work and private life becomes blurred in the case of remote work. Data from 2023 show that 23.3% of all working people in Hiiu County worked remotely. As such, it was important to map the situation in the county. This thesis aimed to chart and draw conclusions regarding work-life balance among remote workers in Hiiu County, based on the assessments of the workers themselves. The following tasks were set in order to achieve this goal: • provide an overview of the nature and development of remote work based on theoretical sources; • determine the importance and possibilities of achieving work-life balance in the context of remote work based on underlying theory; • compile a methodology for carrying out the empirical study; • chart and analyse work-life balance in the context of remote work in Hiiu County, based on the assessments of remote workers; • draw conclusions about work-life balance among said workers in Hiiu County. The research used a deductive approach and was conducted as a survey. Data were collected quantitatively via the questionnaire. The survey, prepared on the website www.connect.ee, was forwarded to colleagues and acquaintances who were known to be remote workers and was also posted in the Hiiumaa Heaks group on social media. The data were analysed quantitatively, using descriptive statistics. Frequency, arithmetic mean, standard deviation and coefficient of variation were calculated. The survey found that work-life balance is important to remote workers in Hiiu County. Their reasons for working remotely were mainly related to their private lives, the distance from their workplace and saving on costs. The following conclusions were drawn based on the workers’ assessments of their work-life balance: • employees find their work-life balance better when working remotely; • employees do not experience greater stress or anxiety when their work and private lives align; • working from home does not usually disturb the worker or their family; • not all remote workers have signed a written remote work agreement; • working during holidays and when sick and working overtime are seen as problematic; • employees have the necessary IT resources at their disposal; • employees find that they complete their tasks on time and know how to plan their time; • not all employees have a specific room in their home in which to complete their work tasks; • employees feel that a four-day working week would achieve the same work results as a five-day one. The employees assessments revealed that their employers mostly favour remote work, which is reflected in their companies work culture. Employees rate the knowledge necessary to achieve work-life balance as rather good. The workers say that it is important to refine their use of time and self-management: half of the respondents plan their tasks daily. The employees said that they would appreciate more trust in them on the part of their employer, more flexible working hours, and the freedom to make more decisions about when and where tasks are performed. Employers ought to pay attention to the requirements of the Employment Contracts Act (by signing written remote work agreements with their employees) as well as to the working conditions of remote workers. Where possible, employers should consider piloting a four-day working week project.