Aktuaalsed sotsiaalsed probleemid ja kaardistus Riigiinfo telefonil 1247

Käesolevas lõputöös uuriti Riigiinfo telefoninumbri 1247 rolli ning selle kaudu ilmnevaid sotsiaalseid probleeme Eesti ühiskonnas. Lisaks rõhutati Häirekeskuse rolli kogukondliku turvalisuse ja heaolu tagamisel ning tõdeti inimeste muret abi otsimise ja vastuvõtmise osas. Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada 1247 telefonile helistajate peamised sotsiaalsed probleemid, kategoriseerida need ning analüüsida õpitud abituse teooriaga seoses. Uurimistöö läbiviimiseks analüüsiti 1247 telefonikõnesid ning kategooriseeriti need vastavalt esile kerkivatele sotsiaalprobleemidele. Lisaks seostati neid probleeme õpitud abituse teooriaga, mis võimaldas paremini mõista helistajate käitumist ja vajadusi. Kõige sagedasemad kõned 1247 numbrile olid seotud vaimse tervise probleemidega ja infokõnedega. Teisel kohal olid korteriühistu ja omavalitsuse küsimused ning majanduslik ja sotsiaalne toimetulek. Kolmandal kohal olid üksildus ja suhtlusvajadus, eakate toimetulek ja hooldusvajadus ning abivajavate laste ja vanemate hooldusõigusega seotud küsimused. Infokõned moodustasid vaid 20% kõnede kogumahust, kuigi nende eesmärk on anda infot. Samuti jõudis 1247 numbrile mitmeid teiste ametkondade probleeme, näiteks laste hooldusõigusega seotud küsimused. Analüüsi tulemusena ilmnes, et eesti keeles tehtud kõnede osakaal oli suurem kui vene keeles tehtud kõnede osakaal. Eesti keeles tehtud kõnede puhul domineerisid vaimse tervise probleemid ja pahatahtlikud kõned, samas kui vene keeles tehtud kõned olid seotud rohkem üksilduse ja suhtlusvajaduse ning korteriühistu ja omavalitsuse tööga. Analüüsi käigus selgus, et naissoost helistajad olid sotsiaalprobleemidega kõnedes märkimisväärselt rohkem esindatud kui meessoost helistajad. Naiste seas domineerisid infokõned ning majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku ning eakate hooldusvajadusega seotud küsimused, samas kui meeste seas ilmnes rohkem pahatahtlikke kõnesid ja vaimse tervise probleemidega seotud küsimusi. Selle analüüsi põhjal võib teha järgmised järeldused õpitud abituse teooria kontekstis:

1. Üksindus ja suhtlusvajadus: Üksildus võib olla seotud mitmete faktoritega, sealhulgas suhtluspuudusega, mis omakorda võib viia suurenenud stressi ja depressioonini. Inimesed võivad helistada numbrile 1247 otsides vestluspartnerit või nõuandeid, kuna nad tunnevad end üksikuna ja vajavad emotsionaalset tuge. See võib olla seotud õpitud abitusega, kus inimene tunneb, et ei suuda oma probleemidega üksi toime tulla ja vajab väliseid lahendusi.
2. Abivajav laps ja vanemate hooldusõigust puudutavad küsimused: Vanemate mure lapse heaolu pärast võib olla seotud nii praktiliste kui ka emotsionaalsete väljakutsetega. Õpitud abitus võib väljenduda selles, kuidas vanemad otsivad abi ja lahendusi, kuid samas ei suuda ise olukorda kontrollida või muuta.
3. Eakate toimetulek ja hooldusvajadus: Eakatele võib olla raske tunnistada endale võimetust ja vajadust abi järele, eriti kui nad on harjunud iseseisvalt hakkama saama. Nad võivad tunda end abituna, kui nad ei suuda enam igapäevaelu toimetusi teha või vajavad rohkem hooldust. Õpitud abitus võib väljenduda selles, kuidas eakad inimesed ei suuda või ei taha tunnistada endale vajadust abi järele ning püüavad säilitada illusiooni oma iseseisvusest.
4. Majanduslik ja sotsiaalne toimetulek: Inimesed võivad tunda end abituna, kui neil puuduvad vajalikud ressursid ja toetused, et rahuldada oma perekonna vajadusi või lahendada majanduslikke probleeme. Nad võivad otsida abi ja nõuandeid, kuidas paremini toime tulla, kuid samas võivad nad tunda, et nende võimalused on piiratud ja nad ei suuda olukorda muuta. See võib viidata õpitud abitusele, kus inimesed tunnevad, et nende pingutused ei too kaasa soovitud tulemusi või et nad ei suuda olukorda kontrollida.
5. Kommunikatsiooni puudumine ja ebapiisav kättesaadavus: Tekib olukordi, kus korteriühistu esimees või muud ametiasutused ei ole kättesaadavad või ei vasta elanike muredele. See tekitab frustratsiooni ja emotsionaalseid reaktsioone elanike seas ning võib süvendada usaldamatust institutsioonide vastu.
6. Ebapiisav probleemide lahendamine: Olukorrad, kus ametiasutused ei suuda või ei taha lahendada elanike muresid, tekitavad pettumust ja viha. See näitab, et süsteemis on puudusi ja vajab parandamist.
7. Riigi roll ja vastutus: Tekib küsimus riigi rolli ja vastutuse kohta korteriühistute ja muude kohalike probleemide lahendamisel. Kui ametiasutused ei suuda tagada kodanikele vajalikku tuge ja kaitset, tekib õigustatud küsimus riigi võimekuse kohta tagada kodanike heaolu.
8. Vajadus parema juurdepääsu järele: On selge, et inimestel on vaja paremat juurdepääsu ametiasutustele ja teenustele, et lahendada nende igapäevaseid probleeme. See hõlmab nii füüsilist kui ka virtuaalset juurdepääsu ning kättesaadavust mitmes keeles.
9. Vaimse tervise ja sõltuvusprobleemide mõju: On oluline märkida, kuidas vaimse tervise probleemid ja sõltuvuskahtlused mõjutavad inimeste suhtumist ja käitumist. See võib kaasa tuua mitmeid tagajärgi, sealhulgas õpitud abitus ja manipulatsioon. Kokkuvõttes võib öelda, et õpitud abitus võib olla oluline tegur mitmesuguste sotsiaalsete probleemide, sealhulgas üksinduse, vanemliku mure, eakate hoolduse ja majandusliku toimetuleku puhul. See võib mõjutada inimeste käitumist ja emotsionaalset heaolu ning nõuda tõhusaid ja kaasavaid lahendusi, et aidata neil ületada nende probleeme ja taastada enesekindlus ja kontroll oma elu üle. Kokkuvõttes näitab see olukord vajadust parema suhtlemise, parema juurdepääsu ametiasutustele ja teenustele ning parema toetuse järele vaimse tervise ja sõltuvusprobleemidega inimestele. Samuti rõhutab see vajadust tõhusama probleemide lahendamise järele kohalikul ja riiklikul tasandil. Analüüsi põhjal tehti ettepanekuid Häirekeskuse ja sotsiaalvaldkonna asutuste koostööks, eesmärgiga parandada sotsiaalset toimetulekut ning lahendada esile kerkivaid probleeme:
10. Üksilduse ja suhtlusvajaduse kõned: Suunata kõned Sotsiaalkindlustusameti vaimse tervise telefonile või ohvriabi kriisitelefonile. Tagada ööpäevaringselt koolitatud spetsialisti kättesaadavus Häirekeskuses.
11. Vaimse tervise probleemide suunamine: Soovitada või suunata kõned SKA abitelefonidele. Kaaluda KOV-iga kaasamist olukorra hindamiseks.
12. Majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku ning eakate hooldusvajaduse küsimused: Juhtida helistajad pöörduma Sotsiaalkindlustusameti ja KOV-i poole.
13. Sotsiaalsete probleemide lahendamine: Analüüsi ja hindamise kaudu tuvastada olemasolevad seadused ja nende puudused seoses sotsiaalsete probleemidega. Luua ja rakendada programme, mis pakuvad tuge ja ressursse inimestele, kes on otseselt mõjutatud sotsiaalsest probleemist. Kaasata kogukonna organisatsioone ja vabatahtlikke, et laiendada programmi ulatust ja pakkuda individuaalset abi.
14. Vanemate hooldusõiguse ja lastekaitse küsimused: Suunata kõned Lasteabi telefonile.
15. Informeerimine erinevatest infoallikatest: Avaldada infomaterjale erinevates kanalites, et inimesed teaksid, kust leida abi ja nõustamist vastavalt oma küsimusele või murele. Kokkuvõttes võib öelda, et 1247 telefoninumber täidab olulist rolli mitte ainult hädaolukordade lahendamisel, vaid ka sotsiaalsete probleemide märkamisel ja nende lahendamisel. Häirekeskuse ja sotsiaalvaldkonna tihedam koostöö võib aidata paremini toetada neid, kes vajavad ühiskondlikku tuge ja abi.

The following thesis examines current social problems on the State Helpline 1247, dealing with a number of different problems that affect the well-being of citizens and society as a whole. There is no universal formula for happiness, as people's needs and preferences are individual. For everyone, happiness and well-being can mean different things, and it can change over time and in situations of life. Social problems such as poverty, unemployment, drug addiction, crime, etc. affect people's well-being and happiness and can be connected. Solving these problems usually requires a multi-level approach, including the implementation of political, economic and social measures. The aim of the thesis is to find out the main social problems of the callers to the 1247 telephone, categorize them, analyze them and then link them to the learned helplessness theory. Based on the objective, the following research tasks have been set: • To explain the reasons for calling 1247 through the theory of learned helplessness. • Map the most frequent calls concerning social problems to the number 1247. • Highlight the proposals resulting from the analysis for the Häirekeskus (Emergency Response Center) to cooperate with the institutions in the social field to solve the problem or to learn whether solving these problems are possible at all. Research results show that the most frequent calls to 1247 numbers were related to mental health problems and were also made to gather information. In second place were issues related to the apartment association and local government, as well as economic and social coping. In third place were loneliness and the need for communication, coping with the elderly and the need for care, and issues related to the custody of children and parents in need. Learned helplessness is an important factor in the context of a number of social problems such as loneliness, parenting problems, elder care and economic coping. It affects people's behavior and emotional well-being and requires effective and inclusive solutions to overcome these problems and restore confidence and control in their lives. It highlights the need for better communication, greater access to authorities and services and better support for people with mental health and addiction problems. It also highlights the need for more effective problem-solving at both local and national levels. State Helpline 1247 plays an important role not only in solving emergencies, but also in noticing and solving social problems. Closer cooperation between the Emergency Response Center and the social sector can help better support those who need social support and help.