Tööandjate praktika ja probleemid osalise töövõimega inimeste tööle värbamisel

Inimese 16. eluaastast alates hinnatakse tema töövõimet. Eestis on töövõime hindamise protsessi enda kätte võtnud Eesti Töötukassa alates, kes viib seda läbi alates 2016. aastast. Töövõimetuse definitsiooniks on, et inimesel on piiratud võimalused töö tegemisel. Riigi poolt paika pandud piirmäärade kaudu saab töövõimetu ja osalise töövõimega inimene rahalist toetust. Levinud on arvamus, et osaline töövõime tähendab seda, et inimene ei saa tööd teha, siis tegelikkuses see nii pole. Iga inimene peab saama võimaluse oma elatise teenimiseks. Eesti riigi missioon alates 2016. aastast on olnud innustada osalisetöövõimega inimesi olema aktiivsed tööturul.

Malcolm Payne nimetas süsteemiteooriat oma artiklis kaose ja keerukuse teooriaks. Töö alusteooriaks valis autor süsteemiteooria. Süsteemiteooria primaarne idee sotsiaaltöös on integratsioon ja reageerimine keerukusele ja ebakindlusele. Teooria pikaajaline eesmärk on olnud sulandada ja ühtlustada inimeste vahelisi sekkumisi, mis käsitlevaid üksik isikuid. Süsteemiteooria sihtgruppideks on pere, kogukonnad ja muud sotsiaalasutused. Teooria viimaseaja uuendused keskenduvad inimeste ja sotsiaalse ja loodusmaailmaga ühendatud võrgustikes toimuva segaduse ja keerukuse mõistmisel ning kuidas inimkond sellele reageerib. Süsteemiteooria viimase aja uuendused toetavad uute poliitiliste- ja sotsiaaltöö teemaliste viiside tekkimist.

Eesti Töötukassa korraldab töötuskindlustust. Töötuskindlustuse eesmärgiks on tagada töötuks jäämise korral tööotsingute perioodiks kompenseerida tööotsijale osaline sissetulek. Hüvitatakse lõpetatud töölepingu järel töötajale sissetulek. Töötuse kasvule mõjus 2016. aastal töövõimereformi rakendumine. 2018. aasta seisuga langes töötuse määr 5,4%-ni ning 2019. aastal jätkus langus ning see langes lausa 4,4%-ni, mis on viimase paarikümne aasta madalaim tase. Eesti Töötukassasse töövõime hindamise viimine ning osalise töövõimega inimeste kaasamine tööturul on olnud statistliste näitajate poolest positiivne.

Eesti Töötukassa lehelt leidis töö autor enamus informatsiooni, mida pakub Töötukassa osalise töövõimega inimestele ja tööandjatele. Tööturu statistikas oli vähe kajastatud osalise töövõimega isikute olukorda. Lõputöös kasutati kahte erinevat uuringut, mis kajastasid ka osalise töövõimega inimeste situatsiooni tööturul. Sotsiaalkindlustusameti lehelt leidis autor infot „puude“ kohta ning sellega seotud seadusi kasutati samuti töös ära. Lõputöös sooviti algselt kasutada kahte uurimisinstrumenti, kuid lõplikult teist instrumenti polnud vaja, sest selliseid ettevõtteid ei leitud, kes oleksid vähenenud töövõimega inimese palkamisest keeldunud. Metoodika peatükis on välja toodud uurimisprobleem, töö eesmärk ja uurimisülesanded, mis aitasid töö eesmärgi saavutamisele kaasa. Pandi paika lõputöö metoodika ning anti ülevaade lõputöö valimist. Valimi leidmine tekitas enim raskusi kogu töö tegemise jooksul.

Töös on antud ülevaade Eesti Töötukassa pakutavatest teenustest ja toetusest osalise töövõimega inimese jaoks. Kirjeldatud on Eesti tööturu olukorda, mille jaoks saadi infot tööturu programmidest ja erinevatest statistikatest. Lõputöös on kirjeldatud ülevaatlikult osalise töövõime tähtsust ja selle levimusest Eesti kontekstis. Analüüsist saadud vastused on seostatud süsteemiteooriaga.

Vastanud ettevõtetest polnud ükski selline, kes oleks vähenenud töövõimega inimeste palkamisest 100%selt keeldunud. Seetõttu ei saadud uurida selliseid ettevõtteid, kes vähenenud töövõimega inimeste palkamisest täielikult keeldunud oleksid. Samas on see positiivne, et kõik reageerinud ettevõtte on valmis vähenenud töövõimega inimestele tööd pakkuma ja ei diskrimineeri neid nende terviseprobleemide tõttu. Ettevõtte töö eripäradest tulenevalt olid seatud ettevõttesisesed piirangud, millise tervisliku seisundiga antud tööd teha ei saa. Seitse ettevõtet kaheksast võtavad vähenenud töövõimega inimesi tööle mitte niivõrd karmide piirangutega kui seda teeb üks ettevõte.

• lõputöö eesmärk sai täidetud.
• analüüsitud on Lääne-Virumaa tööandjate teadlikkust vähenenud töövõimega vallas ja välja toodud probleeme seoses vähenenud töövõimega inimestega.
• Lääne-Virumaa tööandjate teadlikkus vähenenud töövõimega inimeste saadavatest hüvedest oli vähene. kuus tööandjat oskasid välja tuua mõnda üksikut, kuid teemaga rohkem kursis olid vaid need tööandjad, kes olid ise enda jaoks juurde uurinud.
• tööandjate poolt saadavad arvamused ja kogemused seoses vähenenud töövõimega inimeste palkamisel on välja toodud ja seostatud süsteemiteooriaga.
• välja on toodud ettevõtete arvamus Eesti Töötukassa poolt pakutavatest tööturuteenustest vähenenud töövõimega inimesele ning ettevõtete enim kasumlikud hüved.

Intervjuude vastustest joonistusid välja ettevõtete musterkäitumised, kuidas ja millisel määral nad vähenenud töövõimega inimeste palkamisel osalevad. Uuriti ettevõtete teadlikkust toetustest teenustest ja puuduvast töövõimest. Viis tööandjat kaheksast teadsid ja pidasid kõige kasumlikumaks toetuseks sotsiaalmaksusoodustuse olemasolu. Välja toodi ka palgatoetuslepinguga tööle võtmise kogemusi., töökoha kohandamise ja tööalase abivahendi teenust. Kuna T2 oli enda eelneva töökogemuse tõttu Eesti Töötukassas väga hästi kursis vähenenud töövõime teemadel, siis osati ka teenuseid ja toetusi rohkem välja tuua ja neist rääkida. Puuduvast töövõimest ettevõtted suurt vahet osalise töövõimega ei tee, kuna ettevõtte jaoks on vähenenud töövõime sama asi ja hüved/probleemid samasuguseid.

Soovitused Eesti Töötukassa ja tööandjate paremaks koostööks:

• korraldada tööandjatele seminare ja konverentse vähenenud töövõimega inimeste värbamise osas.
• pärast teemaga kurssi viimist saaksid ettevõtted, kes on valmis võtma tööle erivajadusega inimesi, teha tööalase messi, mis on suunatud erivajadustega inimestele.
• tööotsijad saaksid otse ühendust võtta potentsiaalsete tööandjatega, kes vähenenud töövõimega inimesi on valmis tööle võtma. Tänu sellele saaks kahe süsteemi omavaheline suhtlus ja sidusus paremini toimida. Lõplikult valminud lõputööga avaldas soovi tutvuda ja Eesti Töötukassa Lääne-Virumaa osakond, kellega sõlmiti kokkulepe, et valminud lõputöö saadetakse pärast kaitsmist nendele tutvumiseks.

The research problem of the thesis is the statistics of the Estonian Unemployment Insurance Fund, which show that people with partial work capacity make up 25-30% of people registered as unemployed every month. It has become evident in previous studies that the biggest problems lie in the frequent illnesses of people with partial working capacity, and because of this, the quantity of work also suffers. The unpredictable behaviour of people with partial working capacity scares employers, and their social interaction may be worse than with the rest of the team members, and this often leaves them in an unfavoured situation. In 2016, the work capacity reform was adopted in Estonia, due to which a new work capacity support system began. The vision of the work capacity reform was to change the attitude towards people with partial work capacity and to help them become more competitive in the labour market. The Estonian Unemployment Insurance Fund devises unemployment insurance. The purpose of unemployment insurance is to ensure a partial income for the job seeker in case of unemployment. The employee’s income after the terminated employment contract is compensated. Protection of employees’ claims in case of employer’s insolvency. Potentially high employment for the population of working age. Partial working capacity means that a person with a long-term health impairment is prevented from working to a greater or lesser extent. Reduced work capacity can be caused by both physical and mental health problems. These are cases when a person has problems with their physical health or a person has mental exhaustion, depression, anxiety. The qualitative method was chosen as the research method of the work as the aim of the study was to get information from the companies about the given topic during the interviews. The sample of the thesis was 8 different employers in Lääne-Viru County, who are ready to employ people with partial work ability. The author chose system theory as the underlying theory for the work. A primary idea of systems theory in social work is integration and response to complexity and uncertainty. A long-standing goal of the theory has been to fuse and harmonize interpersonal interventions which deal with individuals. The results of the survey revealed that employers are ready to employ people with reduced working capacity depending on the health problem. Employers’ awareness of benefits and services for people with reduced working capacity is mostly low. Employers are ready to adjust the work schedule and workload considering the health status of the person.