Teadlikkus jäätmetest Saaremaa valla elanike seas

Lõputöö teema jäätmetest valiti, kuna praktikad on sooritatud jäätmejaamades, ning sooviti juurde saada rohkem teadmisi Saaremaa jäätmemajandusest ning inimeste teadmisest ja arvamusest. Saaremaa vald on suur vald elanikkonnaga 32 297 elanikku, kellest 12 617 elab Saaremaa valla keskuses Kuressaare linnas. Küsitluse vastustest suurem osa tuli Kuressaares elavatelt inimestelt. Jäätmemajandus saarel on keerulisem kui mujal Eestis. Saaremaal jäätmeid ei ladestata ning kõik saarel tekkivad jäätmed viiakse mandrile. Mandrile viimine on lisakulu, ehk saarlastele on jäätmevedu kallim. Jäätmejaamasid on samuti saarel vähe. Üks Maasis ning teine Kuressaares, mis kuuluvad Saaremaa Prügila OÜ-le. Korraldatud jäätmeveoga seotud jäätmed viiakse põhiliselt Kuressaarde, Kudjape jäätmejaama. Maasi viivad peamiselt inimesed jäätmeid ise ning samuti toimub seal ka vanametalli vastuvõtt. Eraldi on saarel Kapra Vanametall ning Sikassaare Vanametall OÜ. Nende peamiseks eesmärgiks on koguda vanametalli. Vanametallile lisaks võetakse vastu ohtlikke jäätmeid tasuta. Aastas on ettenähtud kindlad kogused, mida inimesed tasuta ära anda saavad. Jäätmejaamasid plaanitakse rajada juurde kolm, Leisi, Kihelkonnale ning Salmele, et oleks lihtsam jäätmetekitajal jäätmeid ära viia Jäätmejaamadesse viiakse peamiselt ehitusjäätmeid, ohtlikke jäätmeid ja suurjäätmeid, kuna need ei ole korraldatud jäätmeveoga seotud. Tekstiil ja rõivad ei ole samuti korraldatud jäätmeveoga seotud ning nende ringlussevõtuks on paigaldatud suurematesse asulatesse konteinereid. Võimalusel saavad inimesed neid ise teiseringi poodidesse viia. Kindlasti satub seetõttu palju tekstiili ja rõivad segaolmejäätmete hulka, kuna vedu neile ei toimu. Inimeste seas on püütud tõsta teadlikkust jäätmete seas. Sortimise kohta on palju kirjutatud ajalehtedes, sotsiaalmeedias, Saaremaa valla lehel ning olemas on jäätmejuhis. Sortimisse panustamise tõstmiseks on lisatud juurde konteinereid, et oleks lihtsam sortida ning jäätmeid ära viia. Info on jõudnud küll väga paljudeni, kuid ei soovita tegeleda jäätmetega niipalju kui vald nõuab. Jäätmejuhist peaks levitama tihedamini, et oleks kogu aeg meelde tuletatud, kuidas peab jäätmeid sortima, kuna jäätmejuhist üldjuhul ei otsita ega loeta. Küsitluses osales 274 inimest, mis moodustab saare elanikkonnast 1%. Seega sai jäätmealaseid teadmisi väikese osa elanikkonna kohta. Küsitlust analüüsides selgus, et inimestele sobib jäätmete sortimine, ning sellesse suhtutakse üldiselt hästi, kuid liigsed reeglid ajavad segadusse. Vastanute seas oli teadlikkus väga hea ehk 87% vastanutest usub, et teab jäätmete sortimisest palju. 98% on teadlikud enda hinnangul erinevatest jäätmeliikidest ning teatakse, kuidas toimib õigesti sortimine ning kuhu peab panema jäätmeid. 91% inimestest sordib kodus jäätmeid, peamiselt pakend, biojäätmed ja segaolmejäätmed. 40% sorditakse vanapaberit, kuna see ei ole kõigile korraldatud jäätmeveoga seotud. Ohtlikke jäätmeid, ehitusjäätmeid ja suurjäätmeid sorditakse kodudes vähem, kuna neid ei teki väga palju. Kuid, mis tekib viiakse jäätmejaamadesse või oodatakse kogumisringe. Ehitusjäätmeid taaskasutatakse kodudes võimalikult palju, 71% vastanud teeb ehitusjäätmetest midagi uut. 20% vastanutest ei leia ehitusjäätmetele muud võimalust, ning need põletatakse. 94% vastanutest sordib eraldi pakendeid, 59% arvas, et neid tuleks eelnevalt loputada. Pakendid viiakse eraldi pakendikonteinerisse või ollakse korraldatud jäätmeveoga seotud. Seega 6% pakendeid satub mujale, 7% läheb segaolmejäätmetesse ning 1,5% põletatakse. Võib öelda, et jäätmemajandus Saaremaal toimib, kuid selle parandamiseks on väga palju vaja juurde teha. Näiteks pakendikonteinerite lisamine, või tihedam tühjendussagedus, ohtlikke jäätmete vastuvõtt peaks toimuma kõikides jäätmejaamades tasuta, mitte ainult osades. Vajalik oleks Saaremaa valla jäätmejuhist rohkem levitada, et see jõuaks suurema hulga inimesteni. Levitada näiteks ajalehtedes, sotsiaalmeedias, või teha eraldi leht ning postkastidesse panna.

Waste Awareness Among the Inhabitants of Saaremaa Municipality The goal of the following thesis Waste Awareness Among the Inhabitants of Saaremaa Municipality is to determine the awareness, attitude, and contribution of sorting waste of people on Saaremaa. The thesis also provides an overview of the population on Saaremaa. An overview of waste management on the island, waste stations, and their activities is also presented. The topic of the thesis is selected on waste because both practices that was mandatory, have been carried out at waste stations. More knowledge was wanted about waste, people's knowledge and opinions in Saaremaa. Saaremaa is a large municipality with a population of 32,297 people, of which 12,617 live in the center of Saaremaa, in the town of Kuressaare. The majority of the survey responses came from people in Kuressaare. Waste management on the island is more complicated than ohter places in Estonia. Waste is not deposited on Saaremaa, and all waste is transported to the mainland. It is more expencive because of the transportation. There are only two waste management facilities on the island. One is located in Maasi and the ohter one in Kuressaare, both belonging to Saaremaa Prügila OÜ. People’s waste is mainly transported to Kudjape waste management facility in Kuressaare. People mainly take their waste to Maasi by themselves. Kapra Vanametall and Sikassaare Vanametall OÜ operate separately on the island. Their main goal is to collect scrap metal. Hazardous waste is also accepted there for free in certain amounts in year. There are three more waste management facilities planned to be built in Leisi, Kihelkonna, and Salme, to make it easier for people to dispose of their waste. Efforts have been made to raise awareness of waste management among people. There has been a lot of newspaper articles, articles on social media , and on Saaremaa municipality's website about how to sort waste, also there is a waste management guide. To increase sorting efforts, containers need to be added to make sorting and waste disposal easier. Although the information has reached many people, it is not wanted to deal with waste as much as the municipality requires. The waste management guide should be distributed more frequently to remind people how to sort waste correctly. 274 people participated in the survey, which is about 1% of the island's population. Because of this, waste-related knowledge was received about a small part of the population. Analyzing the survey revealed that people are willing to sort waste and are generally positive about it, but excessive rules confuse them. Among the respondents, awareness was very good, with 87% of the respondents believe that they knew a lot about waste sorting. 98% were aware of the different types of waste and knew how to sort waste correctly and where to put it. 91% of the people sort waste at home, mainly packaging, bio-waste, and mixed household waste. 40% of the people sort paper because it is not associated with organized waste collection for everyone. Hazardous waste, construction waste, and big waste are sorted less because in households the waste is not generated in large amounts. However, what is produced is taken to waste stations or collected during collection rounds. In households, construction waste is reused as much as possible, with 71% of respondents making something new out of it. 20% of respondents do not find any other use for construction waste and burns it instead. 94% of respondents separate packaging waste, with 59% believing that it should be rinsed before being disposed. Packaging waste is taken to containers for packaging or is collected and is organized waste collection services. Therefore, 6% of packaging waste ends up elsewhere, 7% goes to mixed household waste, and 1.5% is burned. The results show that waste management on Saaremaa island works, but there is still a lot that needs to be done to improve it. For example, additional packaging waste containers should be added or the emptying frequency of existing ones should be increased. The acceptance of hazardous waste should be free at all the waste stations, not just some of them. It is also necessary to distribute the waste management guideline more on Saaremaa, through newspapers, social media, or by creating a separate leaflet and distributing it through mailboxes.