Majandusaasta aruande esitamine Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtete näitel

dc.contributor.advisorAnnus-Anijärv, Laivi
dc.contributor.authorDubinin, Tarvo
dc.date.accessioned2022-05-06T06:30:50Z
dc.date.available2022-05-06T06:30:50Z
dc.date.issued2022-05-05
dc.description.abstractKäesoleva lõputöö eesmärk oli selgitada välja hinnangud majandusaasta aruande esitamise olulisuse ja mitteesitamise põhjuste kohta Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtete seas ning teha järeldusi ja pakkuda välja meetmeid mille abil oleks võimalik soodustada majandusaasta aruannete esitamist. Eesmärgi saavutamiseks toodi välja majandusaasta aruande esitamise nõuded, toimingud ja esitati spetsialistide kommentaare ning selgitati välja majandusaasta aruande mitteesitamise tagajärjed ja vastutus. Veel koostati empiirilise uuringu metoodika. Lisaks kaardistati ja analüüsiti ankeetküsimustiku abil hinnanguid majandusaasta aruande esitamise olulisuse ja mitteesitamise põhjuste kohta Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõte seas. Viimaks tehti järeldusi ja ettepanekuid, mille abil oleks võimalik soodustada majandusaasta aruannete esitamist. Uuringu tulemustena selgus, et Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtete majandusaasta aruande mitteesitamine on võrreldes Eesti keskmisega märkimisväärselt väiksem. Kusjuures mitteesitajate seas on umbes sama palju mikroettevõtteid, kui on väikeettevõtteid. Lisaks on rohkematel Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtetel raamatupidaja või raamatupidamisteenuse pakkuja, kui varasema uuringu kohaselt Eesti ettevõtetel, kus analüüsiti ainult majandusaasta aruande mitteesitajaid. Majandusaasta aruannete mitteesitamine ja raamatupidaja olemasolu tunduvad olevat pöördvõrdelises seoses – mida rohkemates ettevõtetes on raamatupidaja, seda väiksem on majandusaasta aruande mitteesitamine. Nii praeguses uuringu, kui ka varasema uuringu kohaselt koostab majandusaasta aruande umbes kahel kolmandikul juhtudest raamatupidaja, umbes ühel viiendikul ettevõtetest omanik ja umbes ühel kümnendikul ettevõtetest juhatuse liige. Majandusaasta aruande esitamise hinnangulise olulisuse kohta selgub, et üsna suurel enamusel ettevõtetest on majandusaasta aruande esitamisel motivatsioonipuudus, kuigi antud uuringu kohaselt on üllataval kombel enamus ettevõtetel majandusaasta aruande esitamine prioriteediks ja oluline. Väidetavalt nad ei soovi ka rohkem selgitustööd majandusaasta aruande koostamise, esitamise ja olulisuse kohta ning kuigi nende hinnangul meeldetuletusi majandusaasta aruande esitamiseks on piisavalt, siis majandusaasta aruande esitamist takistavate asjaoludena tuli välja, et suurema enamuse jaoks on majandusaasta aruande koostamine ja esitamine keerukas ning neil puuduvad teadmised ja oskused. See tähendab, et ettevõtjaid tuleks ikkagi antud teemadel harida ja teha selgitustööd majandusaasta aruande koostamise esitamise ja olulisuse kohta, mis soodustaks aruannete esitamist. Ootuspäraselt on ettevõtted suure üksmeelega toonud abistavate meetmetena välja regulaarse raamatupidamise ja ka raamatupidaja ning raamatupidamisteenuse osutaja palkamise. Selles osas ei ole kolmandatel osapooltel paraku suurt abi pakkuda, sest raamatupidaja palkamine jääb ikkagi ettevõtete enda teha. Küll aga mida saaks teha on ettevõtjaportaali muutmine kasutajasõbralikumaks. Praegu on ettevõtjaportaal suures osas üles ehitatud rohkem raamatupidamisteadmistega inimese jaoks. Kasu oleks näiteks juhenditest ja näidetest algajatele ning veateadete arusaadavamaks tegemisest. Lisaks toodi abistavate meetmetena veel välja raamatupidamisprotsesside ja aastaruande esitamise suuremat automatiseeritust. Tegelikkuses on praegu olemas võimalus XBRL-formaadis aastaaruande üleslaadimine ettevõtjaportaali, kuid tundub, et see pole enamuse jaoks ikkagi piisavalt arusaadav ja lihtne. Kõige mõjusamateks karistavateks meetoditeks on toodud raskendatud laenude, muu finantseeringu ja toetuste saamist. Veel on mõjusaks peetud raskendatud riigihangetel osalemist. Tegelikult on ka sagedasemad ja suuremad trahvid ettevõtete hinnangul mõjusad meetodid. Praegu aga pole ettevõtteid piisavalt trahvitud. Selles valdkonnas peab kindlasti rangemaks muutuma. Muutust on aga oodata Äriregistri seaduse eelnõu jõustumisega, kui tekib võimalus trahvida ka otse omanikke, mitte ainult ettevõtteid. Lisaks on registriosakonnal käimas projekt, mille käigus trahvide ja registrist kustutamise hoiatustega püütakse panna ettevõtteid esitama majandusaasta aruandeid. Muidugi peaksid trahvimisele eelnema meeldetuletused, teavitustöö ja parendustööd. Vaja on rakendada eelkõige soodustavaid meetodeid, mitte ainult karistavaid meetodeid. Karistavad meetodid tegelevad tagajärjega, mitte põhjustega. Kui lahendada ära mitteesitamise põhjused, ei peakski tagajärgedega nii palju tegelema.et
dc.description.abstractThe following thesis is titled Submitting of annual report on the example of micro and small enterprises in Jõgevamaa. According to the Accounting Act, an accounting entity must submit an annual report for the past financial year. However, almost 40% of the submitted reports are submitted late and about 25% of Estonian companies do not submit their annual report at all. The main problem is especially with micro and small enterprises. The purpose of the thesis is to find out assessments of the importance of submitting the annual report and the reasons for not submitting it among micro and small enterprises in Jõgeva County, and to draw conclusions and propose measures that would favor the submission of the annual report. In order to achieve this goal, the following tasks are set: 1) map and analyze the assessments of micro and small enterprises in Jõgeva County regarding the significance of the submission of the annual report and the reasons for not submitting it; 2) conduct a semi-structured interview with the registrar and present the results obtained; 3) make conclusions and proposals which would facilitate the submission of annual reports. Regarding the estimated significance of the submission of the annual report, it appears that a relatively large majority of companies lack motivation to submit the annual report. Also, it turned out that for most of them the preparation and submission of the annual report is complicated, and they lack knowledge and skills. This means that companies should be educated on the preparation, submitting and the importance of the annual report. As expected, companies have come to a consensus that regular accounting contributes to the submission of the annual report, also that the Business Portal could be more user-friendly. In addition, greater automation of accounting processes and reporting was identified as supporting measures. Difficulty getting loans, other financing and subsidies has been identified as the most effective punitive method. More frequent and higher fines are also considered to be effective methods. Although at present, companies have not been fined enough, a change is expected with the new Register Act with the opportunity to fine owners directly. In addition, the registry department is running a project to try to get companies to submit annual reports with a lot of fines and delisting warnings. Of course, fines should be preceded by reminders, information and improvement work. Punitive methods deal with the consequence, not the causes. According to the author, the tasks and purpose of the work were fulfilled.et
dc.identifier.urihttps://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4063
dc.language.isoetet
dc.publisherTallinna Tehnikakõrgkoolet
dc.subjectTTK Subject Categories::Economy and Management::Accountinget
dc.subject.otherMajandusarvestuset
dc.titleMajandusaasta aruande esitamine Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtete näitelet
dc.title.alternativeSubmitting of annual report on the example of micro and small enterprises in Jõgevamaaet
dc.typelõputööet

Failid