Keskkonnahoidlike puhastustooteid ja -teenuseid käsitleva määruse kasutuselevõtt hankelepingutes ning selle mõju ettevõtetele

Lõputöö raames koostas autor küsitluse „Keskkonnaministri määrus nr 35 ning teadlikkus selle olemasolust“. Osales selles 32 inimest, kes kõik puutuvad oma igapäevatöös kokku puhastusteenuseid puudutavate hangetega. 32 vastaja hulgas oli puhastusteenuse pakkujaid ning puhastusteenuse ostjaid. Keskmiselt oldi heakorratöödega seotud hankelepingutega kokku puututud 4 aastat. Vastanute hulgast oli kõigest üks inimene, kes Keskkonnaministri määrusest nr 35 teadlik ei olnud. Mis puudutab määruse rakendamise kontrolli, siis ei ole jõutud selge arusaamani, kas seda peaks tegema teenuse osutaja või teenuse ostja. Keskkonnahoidlikkust puhastustoodete ja -teenuste puhul peetakse oluliseks, 10 – palli süsteemis oli keskmiseks tulemuseks 8,63. Määrusest tulenevate nõuete täitmise osas kajastavad tulemused endas seda, et neid küll täidetakse, kuid mitte ideaalselt. Nimelt neid nõutakse küll hangetes, kuid puudub tegelik ülevaade täitmise osas. 12 osalejat vastasid, et täidavad kõiki kriteeriumeid ning kõige vähem tähelepanu pööratakse puhastuse käigus tekkinud tahkete jäätmete koguse vähendamisele. Et tagada oma töötajate pädevust, olid puhastusteenuse osutajad märkinud, et rakendatud on organisatsioonisiseseid koolitusi, organisatsiooniväliseid koolitusi ning E – koolitusi. Keskkonnamõju oli hinnanud kõikide vastanute hulgas kõigest 8, neist 4 seda osaliselt. Digitaalset seiramist oli kasutanud vaid 3 vastanut ning tulemused näitavad, et seirete digitaliseerimiseks on teenuse osutajad rohkem valmis, kui teenuse ostjad. Teenuse osutajate keskmine tulemus 10 – palli süsteemis oli 7,2 ning teenuse ostjatel 4,2. Võrreldes Eestit teiste riikidega, milleks olid Läti, Hispaania, Saksamaa, Soome, Suurbritannia ja Iirimaa, selgus, et Eesti on teinud õigeid samme keskkonnasäästlikumate protsesside saavutamiseks. Saksamaa, Soome ja Suurbritannia pole enda riiklikus strateegias puhastustoodete ja -teenuste keskkonnahoidlikke kriteeriumeid välja toonud. Nendest kolmest oli olukord selgeim Soomel, kes määruse puudulikkusest olenemata, on tekitanud head võimalused keskkonnasõbralike toodete leidmiseks, tagamaks ka keskkonnasõbraliku puhastusteenuse. Lätis võeti määrus vastu aastal 2017, Hispaanias 2019 ning Iirimaal 2021 nagu Eestiski. Kõige rohkem sarnaneb Eestis vastu võetud määrus Iirimaaga, kus kriteeriumite hulgas oli kõigest üks erinevus. Informatsiooni otsimisel aitasid kaasa näiteks Läti poolt Jānis Ozoliṇš (Läti Koristusettevõtete Liidu tegevjuht) ja Suurbritanniast pärit Keith Baker ISSA Euroopa (The Woldwide Cleaning Industry Association) pikaaegne juht. 41 Võttes arvesse uurimuse tulemusi ning võrdlust teiste Euroopa riikidega, on Eesti liikumas õiges suunas. Et praegused tulemused paraneksid, nõuab see pikka protsessi. Esmalt peab läbi viima seireid, mis sisaldaksid just määruses välja toodud kriteeriumeid. Samaaegselt peab liikuma ka seirete digitaliseerimise poole, et oleks rohkem andmeid, mille alusel järeldusi teha. Puhastusteenindajaid ning samuti ülejäänud personali peab teadlikult koolitama uute oskuste rakendamiseks ning koolitustele peab järgnema järjepidev treenimine ja kontroll. See tagab reaalse kasu, mille saabki vaid juhul, kui tegelikult hakkavad inimesed koolituste tulemusel efektiivsemal viisil käituma ja/või mõtlema. Lisaks peaksid hankelepingud sisaldama punkti, mis paneb paika määruse korrektse rakendamise kontrolli eest vastutava osapoole.

The following thesis “Implementation of the regulation on environmental cleaning products and – services in procurement contracts and its impact on companies” explores the increasing importance of environmental sustainability and innovative solutions, particularly in the field of cleaning services. Existing cleaning agents and practices have become obsolete due to new regulations, necessitating adherence to new standards. The focus is on Estonian businesses and institutions affected by regulations related to environmentally friendly cleaning products and services. Specifically, the thesis examines the implementation of Minister of the Environment Regulation No. 35 and its impact on these entities. Additionally, the study extends to six other European countries, comparing their experiences with Estonia. A survey was conducted among people involved in cleaning services and procurement contracts in Estonia. The 32 respondents, comprising both service providers and buyers, demonstrated an average experience of four years in dealing with cleaning-related procurement contracts. The survey revealed varying levels of awareness of Regulation No. 35, with only one participant being unaware of its existence. The survey participants did not unanimously agree on whether the responsibility for enforcing the regulation lies with the service provider or the service buyer. Environmental friendliness in cleaning products and services was deemed important, receiving an average score of 8,63 on a 10-point scale. While respondents indicated compliance with the regulation's requirements, attention to reducing solid waste generated during cleaning was identified as an area for improvement. Concerning competence development amongst workers, respondents noted the implementation of internal and external organizational training, as well as e-training for their employees. Environmental impact assessments were conducted by only eight respondents. Digital monitoring was employed by a limited number of participants, indicating that service providers are more ready to pick up digitalization than service buyers. A cross-country comparison highlighted Estonia's positive steps towards more environmentally sustainable practices. Germany, Finland, and Great Britain lacked specific criteria for environmentally friendly cleaning products and services in their national strategies. Estonia's regulation closely resembled 43 Ireland's, with only one differing criterion. The thesis concludes that Estonia is on the right path, but improvements require continuous monitoring, digitization of processes, ongoing training, and clear clauses in procurement contracts assigning responsibility for regulation compliance.