Sensoorse- ja/või liikumispuudega lapse ja tema pere toetamine Rakvere linna näitel
| dc.contributor.advisor | Männamäe, Meeli | |
| dc.contributor.author | Ridalaan, Carmen | |
| dc.date.accessioned | 2023-05-06T09:55:20Z | |
| dc.date.available | 2023-05-06T09:55:20Z | |
| dc.date.issued | 2023-05-03 | |
| dc.description.abstract | Puudega lapse perre sündimine või puude avastamine on raske kogu perele. Selleks, et pere saaks parimal võimalikul viisil edasi toimida, vajab perekond tuge. Tuge pakuvad nii riik, kohalikud omavalitsused, sõbrad, tuttavad – kõik meid ümbritsev. Inimesi mõjutab ümbritsev keskkond ja süsteemid, mille osaks on ka inimesed ise. Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida riigi ja Rakvere linna poolt liikumis- ja/või sensoorse puudega lapse abistamiseks pakutavaid toetusi, teenuseid, teenuste kättesaadavust ning võimalikke probleemkohti pere toetamisel. Töös kasutati kvalitatiivset uuringumeetodit ning viidi läbi intervjuud kaheksa lapsevanemaga kes kasvatavad liikumis- ja/või sensoorse puudega last ja elavad Rakvere linnas. Töö eesmärk sai uuringuga täidetud. Töö autor koostas lähtuvalt lõputöö eesmärgist kolm uurimisülesannet. Esimene uurimisülesanne oli analüüsida Rakvere linna poolt pakutavaid toetusi ja teenuseid lapse ja pere abistamisel lähtuvalt puudest. Lapsevanemad on teenustega Rakvere linnas rahul ning kättesaadavuse osas toodi miinusena välja vaid logopeediteenus. Logopeede on üldiselt Eestis vähe ja seetõttu võivad olla ka järjekorrad pikemad kui mõne muu teenuse puhul. Paljud perekonnad rääkisid ka puude avastamise hetkest ja toodi välja, kui oluline on tugivõrgustiku, kohaliku omavalitsuse ning riigi roll ja olemasolu. Teenus, mis on puudega lapse sündides või puude avastades esmatähtis, on sotsiaalnõustamine. Seda teenust on enamus lapsevanemaid kasutanud ja lapsevanemad on teenusega rahule jäänud. Teiseks uurimisülesandeks oli analüüsida Rakvere linna keskkonda kui tervikut liikumis- ja sensoorse puudega lapse jaoks ligipääsetavuse suhtes. Puudega inimese jaoks peab olema ligipääsetav kõik meid ümbritsev, et ta tunneks ennast mugavalt ja kindlalt ning ligipääs oleks nii füüsilisele keskkonnale kui ka teabele. Mitte ühelgi lapsevanemal ei ole olnud probleemiks ligipääs infole või ligipääs Rakvere linna asutuste või allasutuste lehekülgedele. Uuringust tulid välja probleemid füüsilise ligipääsetavuse puhul, näiteks ei ole mõne asutuse lift liikumispuudega inimese jaoks mugav, lifti suurus on liiga väike. Palju tuli välja ka füüsilise ligipääsetavuse raskuseid talvel, kui tänavatel on lume tõttu raskem abivahendiga liikuda. Kolmandaks uurimisülesandeks oli analüüsida, kas ja kuidas on muutunud kohalike omavalitsuste teenused Euroopa Sotsiaalfondi toetuste lõppemisega. Kohalikud omavalitsused hakkasid juba ennetavalt tegelema sellega, et lapsed vajalikus mahus tugiteenuseid edasi saaksid ning ükski abivajav laps teenusest ilma ei jääks. Omavalitsused ise nägid, et valdkondade vahel on vaja suurendada koostööd ning kohalikud omavalitsused pidid sõlmima uued kokkulepped teenuseosutajatega. Paljud kohalikud omavalitsused jäid sama teenusepakkuja juurde, kes pakkus teenuseid Euroopa Sotsiaalfondi projekti ajal. Uuringust selgus, et lapsevanemad ise projektist midagi kuulnud polnud. Toodi välja asjaajamise lihtsamaks muutumine paar aastat tagasi, kui lõppes topelthindamine kohalikus omavalitsuses ja sotsiaalkindlustusametis. Varasemalt tehti hindamine nii kohalikus omavalitsuses kui ka sotsiaalkindlustusametis, aga aasta enne projekti lõppemist viidi kogu hindamine üle kohalikele omavalitsustele. Selle üle oli lastevanematel vaid hea meel, sest nende elu muutus sellega mugavamaks. Lapsevanemad on teenustega rahul ning mingeid suuri muutusi ei esinenud, sellest saab järeldada, et Rakvere linnas on projekti lõppemine hästi korraldatud ning on ennetavalt selle nimel tööd tehtud. Olulised süsteemi osad lapsevanemate jaoks on tugivõrgustik, riik, kohalik omavalitsus ja kogukonnagrupid. Teenuste ja toetustega on üldiselt vanemad rahul, rahulolu ei ole nii hea logopeediteenusega, sest teenusepakkujaid on vähe ja järjekorrad pikad. Abivahendite soetamisel või üürimisel ei ole ühelgi lapsevanemal probleeme olnud ja aidanud on nii riik kui omavalitsus. Füüsiline ligipääsetavus Rakvere linnas on talvel kehv ja probleeme on ka mõne hoone lifti pääsemisega. Digiligipääsetavusega lapsevanematel probleeme ei ole esinenud. Euroopa Sotsiaalfondi projekti lõppemisega on Rakvere linn hästi toime tulnud, sest lapsevanemad ei ole teenuste osas negatiivseid muutusi tähele pannud. Lõputöös on läbivalt kasutatud süsteemiteooriat ja autor leiab, et uuring kinnitas süsteemide vajalikkuse. Puudega lapse sündimisel on esimene süsteem haigla, mis kuulub ühiskonna poolt loodud süsteemide alla, lisaks on väga oluline tugivõrgustiku ja sõprade olemasolu. Peale haiglast koju saamist, on edasi toeks nii riik kui kohalik omavalitsus, kust saab vajalikke teenuseid ja toetusi, et perekonna elutingimused ja üldine olukord paraneks. | |
| dc.description.abstract | The title of the final thesis is Supporting child with sensory and/or mobility disabilities and his/her family using the example of the City of Rakvere. It is composed of 50 Pages. 71 sources have been used. The number of disabled children is increasing in Estonia, therefore, more social benefits and services are needed. The purpose of the final thesis is to analyze the subsidies, services, avability of services offered by the state and the City of Rakvere to help children with mobility and/or sensory disabilities. Also, to analyze possible problem areas in supporting the family. Deriving from the purpose, the following research tasks were posed: • explain the nature of disabilities, the specificity of sensory and mobility disabilities and the functioning of systems theory in the context of a family raising a disabled child; • analyze the subsidies and services offered by the state and the city of rakvere in helping the child and family based on disabilities and satisfaction with the services. • to analyze the environment of the city of Rakvere as a whole in terms of accessibility for a child with mobility and sensory disabilities; • to analyze whether and how local government services have changed with the end of the European Social Fund subsidies. The empirical part of the thesis is based on qualitative research method. Eight interviews were conducted for the research and all the research tasks were completed. The results revealed that parents are generally satisfied with the services and support. There is only a shortage of speech therapists in Rakvere. The existence of a support network, state and local government is considered very important. Parents are satisfied with digital accessibility but there are problems with physical accessibility. In winter it is difficult to move outdoors with aids and the elevators of some buildings are too small to fit a wheelchair. | |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/4556 | |
| dc.language.iso | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject | Sotsiaaltöö::Sotsiaalhoolekande korraldus | |
| dc.subject | Sotsiaaltöö::Peresotsiaaltöö ja kriisisekkumine | |
| dc.subject | Sotsiaaltöö::Sotsiaaltöö erivajadustega inimestega | |
| dc.subject.other | Sotsiaaltöö | |
| dc.title | Sensoorse- ja/või liikumispuudega lapse ja tema pere toetamine Rakvere linna näitel | |
| dc.title.alternative | Supporting child with sensory and/or mobility disabilities and his/her family using the example of the City of Rakvere | |
| dc.type | lõputöö |