Kiiruskäitumise eksperiment Tallinna-Tartu maanteel

Käesoleva lõputöö eesmärk oli uurida, kui palju suudab politsei järelvalve Tallinna-Tartu maanteel mõjutada juhtide kiiruskäitumist. Maanteeameti poolt 01.-11.08.2018 läbi viidud kiiruskäitumise eksperimendi andmete põhjal teostas lõputöö autor analüüsi, et selgitada välja hetkeolukord maanteel järelvalvega ning järelvalveta situatsioonides. Lõputöö esimeses osas kirjeldatakse Tallinna-Tartu maanteel toimuvat eksperimenti, mille viis läbi Maanteeamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga. Tuuakse ära eksperimendi käigus kasutatud mõõtevahendite asukohad ja nende eripärad ning erisused mõõtepäevade osas. Järgnevalt kajastatakse analüüsi käigus saadud tulemusi tabelite kujul. Tuuakse välja erinevate mõõtevahendite tulemused ning samuti luuakse ka võrdlusmomendid. Kõige olulisem oli saada ülevaade sellest mis juhtub maanteel järelvalve sekkumisega. Lõputöö käigus kajastatakse ka andmeid kahe uut tüüpi kiiruskaamera tulemustest, mille eripära on võimekus mõõta lähenevaid kui ka kaugenevaid sõidukeid. Kiiruskaamerate juures on keskendutud peamiselt ajalisele faktorile. Eksperimendi poolt saadud andmete analüüsi käigus selgus, et Tallinna-Tartu maanteel ei suuda politsei järelvalve tegevus mõjutada kuigipalju liiklejaid. Piirkiiruse rikkujaid oli ka järelvalvega situatsioonis suur protsent. Järelvalve sekkudes suudeti muuta protsentuaalselt olukorda kõige paremal päeval 9,2% paremuse poole. Teistel päevadel jäi see protsent veelgi madalamaks. Kiiruskaamerate statistika analüüs kajastas selget kiiruse ületamisi just vahetult kaamerast kaugenedes. Üksikutel juhtudel liiklejad ületasid kiirust kaamerale lähenedes. Lõputöö viimases osas pakutakse võimalikud lahendused olukorra muutmiseks – rakendada ASSC süsteemi kui ka VPS süsteem, mis Eesti Vabariigis hetkel veel kasutusel ei ole.

This research is composed to explain the situation on Tallinn- Tartu highway. Estonian Road Administration and Police and Border Guard Board organized an experiment to compare the difference in drivers’ speed behavior in different situations. The aim was to notice the changes in road users’ behavior during ordinary situations and while the supervision by the police was executed. The experiment took place in two different weeks on the 02.08.2018-03.08.2018 and 09.08.2018- 10.08.2018. On the first week the traffic was not influenced by the police. Whereas on the second week the police supervision and it’s previous exaggerated media coverage played an impact on driver’s behavior. It is important to state that the experiment itself was not covered through media. The information given by the Estonian Road Administration allowed the author to analyse the data from Tallinn-Tartu highway, compare the drivers’ behavior in different conditions and present possible changes to improve the average speed on Tallinn-Tartu highway. In conclusion, the author stated that the supervision executed by the Police and Border Guard Board does not make a remarkable change in road users’ speed behavior. Right after drivers have passed the police patrol, the ordinary behavior is restored, causing the danger on the highway to rise. From the gathered information, which was also assumed before the experiment was even conducted, the author believed it is important to apply new measures in order to improve the situation on Tallinn-Tartu highway. The author presented two possible solutions. To prevent driver’s manner to accelerate the vehicle’s speed after passing the police patrol, the ASSC system was suggested. Even though the changes were not too impressive, the speed cameras and the police’s supervision did appear to have a slight impact on driver’s speed choices. Therefore a special system firstly introduced by the Estonian Road Administration was recommended.