Eesti suurimate logistikaettevõtete e-keskkonnad

Lõputöö autor analüüsis Eesti suurimate logistikaettevõtete e-keskkondasid. Autor võttis valimisse 19 ettevõtet, kellest 12 olid nõus panustama antud ülevaateuurimuse valmimisse. Tulemustest selgus, et enamus logistikaettevõtteid omab e-keskkondasid juba mitmeid aastaid, kuid neid kasutatakse vähesel määral. Analüüsi tulemusena kerkisid üllatusena esile mõned ettevõtted, kes oli suutnud viia oma e-tellimuste osakaalu kõrgele tasemele. Sellest lähtuvalt analüüsis töö autor ka kolme kõige edukamat ettevõtet – DSV Transport AS, ACE Logistics Estonia AS ning TNT Express Worldwide Eesti AS. Vaatamata viimase kümnendi infotehnoloogilistele arengutele on kliendid pidanud infotehnoloogiat juba alates 21. sajandi algusest logistika oluliseks osaks. Logistikaettevõtete e-teenustega oldi 21. sajandil suhteliselt vähe rahul, kui tänaseks päevaks on logistikaettevõtted oma teenuseid oluliselt parendada ning sellega on kaasnenud ka klientide kõrgem rahulolu. Lõputöö tulemustest selgus, et kliendid ootavad e-keskkondadelt üldiselt lihtsat, kiiret ning kasutajasõbralikku e-keskkonda. E-keskkonna väärtust kasvatab ka erinevate lisalahenduste olemasolu e-keskkonnas, nagu näiteks saadetiste jälgimine, sõidugraafikud ning hinnapäringud. Samuti peetakse ka klientide poolt oluliseks erinevad keelevalikud. Kui aga keelevalik puudub, siis ootavad kliendid veelgi lihtsamat platvormi, kuna keelebarjääri tõttu ei saa vastasel korral tellimuse esitamise protsessist aru. Samas on enamus logistikaettevõtted on suutnud antud kriteeriumid täita, kuid siiski pole suudetud piisavat kasutajaskonda leida. Viimaks kliente üle e-tellimuste esitamise meetodile, peaks ettevõtted kriitilise pilguga üle vaatama oma e-keskkonna. Enamus logistikaettevõtteid omavad klientide jaoks olulisi lahendusi, seega on probleemiks pigem antud e-keskkondade kasutajasõbralikus. Kui ettevõte näeb oma e-keskkonda läbi analüüsides kohti, mis võiksid klientidele arusaamatuks jääda, siis tuleks antud probleemid võimalusel ära parandada. Samuti tuleks klientidega suhelda, et saada ülevaadet tellimuse esitamisel tekkivatest arusaamatutest. Klientidega tuleks suhelda ka juba sellepärast, et kliendile e-keskkonda tutvustada ning selgeks teha. Paljud kliendid ei ole tihti kursis logistikaettevõtte poolt pakutavate e-lahendustega. Keskkonda tutvustades tuleks kliendile selgitada, mis eeliseid see kliendile pakub. Teiseks võib kliendil puududa arusaam, et kuidas antud süsteem toimib ning kliendiga suheldes ning süsteemi tutvustades on võimalik klient panna e-tellimusi tegema. Seega tuleks olla kliendikesksem. Viimase lahendusena on võimalik rakendada manuaalsetele tellimustele, nagu e-mail, telefon ning tellimisvorm, lisatasu. Kui klient soovib teha või jätkata e-maili teel tellimuste esitamist, siis rakendub sellele manuaalse sisestamise lisatasu. Kliendid püüavad aga transpordikulusid minimaalsena hoida, seega mõjutab lisatasu oluliselt klientide käitumist. Lisatasu on küll sümboolne summa, kui kliendid alustavad siiski oluliselt aktiivsemalt e-tellimusi vormistama. Kokkuvõtvalt saab väita, et Eesti suurimate logistikaettevõtet seisukorrad on head. Enamus ettevõtteid pakub juba e-lahendusi, kuid ei ole suutnud oma potentsiaali ära kasutada. Tuleks pöörata rohkem tähelepanu sellele, mida kliendid tahavad ja ootavad ning vastavalt sellele nendeni küündida. Ülevaateuurimuse tulemustest selgus, et on võimalik suunata kliente tegema e-tellimusi. Seega peaksid antud probleemiga silmitsi seisvad ettevõtted võtma õppematerjalina ette lõputöö tulemustes kajastatud edukad e-keskkonnad.

We are living in a digital era, where companies have access to large variety of info technological solutions to improve and automate their businesses. Nevertheless, many companies haven´t managed to use this for their good. In Estonia and Europe, in general, has an ageing population so developing and implementing new technologies is essential for sustainability. As logistics sector is also full of competitors, then applying new techniques also helps to reduce the costs so that company could provide better rates. Furthermore, IT systems help to process the more significant amount of orders faster. Author of this thesis saw a problem in low usage of Estonian logistics companies e-platforms. Many companies have e-platforms for a long time, but they haven´t managed to put it to work on maximum efficiency. Related to this problem, the author wanted to get an overview of logistics companies e-platforms and analyse the reason for the low usage of it. To complete the thesis, author divided it into three main chapters. In the first principal chapter author focused on theory. The chapter gives an overview of the digital era and how it has changed the business models. Also, this chapter provides theoretical ideas, how should one customer friendly e-platform be developed. This chapter is the essential starting point for every business, who wants to have a digital transformation. The second central chapter of the thesis describes authors´strategy and methods that made this review study possible. This chapter introduces thesis work progress from raising the problem and conducting the survey in companies. Till analysing the data, creating conclusions and giving suggestions from the author's point of view. Last central chapter is purely analysing section. In this chapter, the author is processing all the survey result to bring out the main points, that why there is the low usage of e-platforms in Estonian logistics companies. As the author has experience with e-platforms from the past, then analyse also includes authors comments and suggestions how businesses could improve their e-services, plus how they could direct their customers to start making more e-bookings via e-platform