Sotsiaalala töötajate subjektiivse heaolu tõstmine läbi teadveloleku

Lõputöö eesmärk oli mõista sotsiaalala töötajate kogemusi subjektiivse heaolu tõstmisel läbi teadveloleku praktiseerimise Sellest tulenevalt püstitati järgmised uurimisülesanded: • Anda teoreetiline ülevaade teadveloleku praktiseerimise mõjust subjektiivsele heaolule. • Uurida sotsiaalala töötajate arusaamu teadveloleku ja subjektiivse heaolu olemusest. • Analüüsida seoseid teadveloleku praktiseerimise ja heaolu vahel tuginedes sotsiaalala töötajate kogemustele. • Uurida sotsiaalala töötajate kogemusi teadveloleku praktiseerimisel.
Lõputöö teoreetilises osas olid teemadeks sotsiaaltöö eesmärgid ja spetsiifika, positiivne psühholoogia ja subjektiivne heaolu, sealhulgas PERMA mudel ning teadveloleku olemus ja mõju. Anti ülevaade teadveloleku praktiseerimisest sotsiaaltöö kontekstis. Teoreetilises osas toodi välja ka maailmapraktika tõendupõhiseid näiteid heaolu tõstmisest läbi teadevoleku. Lõputöö uuringu osas anti ülevaade sotsiaalala töötajate arusaamadest teadveloleku ja subjektiivse heaolu olemuse kohta, analüüsiti seoseid teadveloleku praktiseerimise ja heaolu vahel, tuginedes sotsiaalala töötajate kogemustele ning uuriti vastajate kogemusi teadveloleku praktiseerimisel. Tööst selgus, et hea sotsiaaltöö praktika üheks oluliseks eelduseks on sotsiaaltöötaja subjektiivne heaolu. Sotsiaaltöötaja töös on palju kokkupuuteid inimestega, kes vajavad toetust ning situatsioonidega, mis vajavad sekkumist. See on töö, mille eelduseks on kontakt inimestega ning need kontaktid võivad sageli olla keerulise iseloomuga. Sotsiaaltöötaja on sotsiaaltöö esindajana pidevas muutuste keerises – pidevad muutused ühiskonnas, sihtgruppide paljusus ning ressursside piiratus on suureks väljakutseks, mis võib avaldada negatiivset mõju sotsiaaltöötaja heaolule. Subjektiivne heaolu on subjektiivne mõõde, mille eest vastutavajaks saab olla sotisaaltöötaja ise. Uurimuses on subjektiivse heaolu analüüsis lähtutud PERMA mudelist, milles on kirjeldatud 5 tahku, mis on subjektiivse heaolu seisukohast olulised – positiivsed emotsioonid, kaasahaaratus, positiivsed suhted, tähenduslikkus ja saavutused. Nende tahkude arendamine on võrdselt oluline ning see on iga inimese enda võimalus ja vastutus. Uuringus osalejad väljendasid, et teadveloleku praktiseerimise annab oskuse suunata oma tähelepanu praeguse hetke kogemusele ja aktsepteerida seda sellisena nagu see on, hinnangut andmata. Hinnangut mitte anda on keeruline, kuid väga vajalik oskus sotisaaltöö praktikas. Uuringust selgus, et teadveloleku praktiseerimine on üks tõhus meetod iseenda subjektiivse heaolu tõstmiseks – olles teadlik iseendast, oma emotsioonidest, osates märgata oma mõtteid ja tundeid, saab paremini ka määrata oma olukorda subjektiivse heaolu vaatenurgast ning teha teadlikke valikuid selle toetamiseks. Sotsiaaltöö suurim ressurss ja parim tööriist on sotsiaaltöötaja ise ning selleks, et aidata teisi, peab sotsiaaltöötaja ise olema terve. Uuringus osalejad tõstsid esile, et sotsiaaltöötaja peab hoidma teadlikult oma subjektiivse heaolu teema pidevas fookuses. Tuginedes teoreetilistele lähtekohtadele, teadusuuringutele ja käesolevas uuringus osalenud respondentidele, võin julgelt väita, et teadveloleku praktiseerimine on subjektiivse heaolu toetamiseks lihtsasti kättesaadav, ressursitõhus ja toimiv meetod.

Social workers are strong professionals if they have confidence, knowledge, skills, values, an appropriate mindset, and attitude. The most important tools in social work are the employees themselves. Based on this, it is important that the social workers know themselves, their internal mechanisms, and feelings (Kreem, 1995), are psychologically healthy (Ewijk, 2018), and put their needs first (Kanniste, 2018). Specialists whose mental health is good and subjective well-being is high, are also more concerned about other people's mental health (Estonian Mental Health and Well-being Coalition, 2016). Being self-aware is often highlighted as an important competence of social workers, but real methods and strategies for raising self-awareness are rarely discussed (McGarrigle & Walsh, 2011). Studying the impact of 8-week mindfulness practices on social workers, McGarrigle and Walsh (2011) concluded that mindfulness can increase self-awareness and reduce stress, which in turn affects the client. The impact of mindfulness is a popular research topic around the world (American Mindfulness Research Association, 2018) and also in Estonia (MTÜ Vaikuseminutid). As far as the author of this study is aware, the effect of mindfulness on the subjective well-being of social workers has not been studied in Estonia. The aim of this study is to map the experiences of social workers in increasing subjective well-being through mindfulness. The research tasks were: • To give a theoretical overview of the effect of the mindfulness practice on subjective well-being. • To study the perceptions of social workers about the concept of mindfulness and subjective well-being. • To analyse the links between mindfulness practice and well-being based on the experience of social workers. • To study the experiences of social workers in practicing mindfulness. The theoretical base of the study is positive psychology, and more specifically Martin E.P. Seligman's subjective well-being model PERMA. The study provides an overview of social workers’ perceptions of the concept of mindfulness and subjective well-being, analyses the links between mindfulness and subjective well-being based on the experiences of social workers, and examines respondents' experiences of practicing mindfulness. The study revealed that one of the most important prerequisites for good social work practice is the subjective well-being of the social worker. The subjective well-being is a subjective dimension for which the social workers themselves can be responsible. The study found that practicing mindfulness is one effective way to increase subjective well-being – by being aware of themselves, by being able to notice their thoughts and feelings, by evaluating their subjective well-being, and by making wise, conscious choices. Participants emphasized that the social workers must consciously keep their subjective well-being in constant focus and based on the theoretical foundation, the research and the respondents of this study, it is confident to state that practicing mindfulness is an easily accessible, resource-efficient, and workable method to support the subjective well-being. An employer can support social workers to increase their subjective well-being through mindfulness by communication and example, by giving them permission, time and space to practice mindfulness at a workplace, and promoting one's own subjective well-being through mindfulness.