Soojusenergia tarbimise ja hoolduskulude analüüs perioodil 2020-2022 korterelamute näitel

Antud lõputöö eesmärgiks oli 9 Tallinnas asuva korterelamu soojusenergia- ja hoolduskulude analüüsimine ja nende tulemuste põhjal teha järeldusi ja parendusettepanekuid energiatõhususe parandamiseks. Selleks võrreldi saadud andmeid omavahel ning varasemalt sarnaste hoonete seas läbi viidud uurimustega. Leiti objektide probleemseid aspekte ning arutleti võimalike muutuste üle. Lahendusi energiatõhususe tagamiseks tehti objekti põhiselt, et iga hoone saaks vastaval oma olukorrale tegutseda. Töö esimeses osas tutvustati analüüsitavaid objekte ning nende tarbimiskulusid perioodil 2020- 2022 ja selgitati, kuidas andmeid on kogutud ning koondatud. Teise osa esimeses pooles tehti kogutud andmetega vajalike arvutusi. Nimelt eraldati kogu soojusenergia tarbimisest küttele kulunud soojusenergia ning tarbevee soojendamisele kulunud energia. Edasi oli võimalik küttekulu taandata baasaastale ning esitada neid andmeid vastavalt köetava pinna suurusele. Lõputöö teise osa teine pool keskendus saadud andmete analüüsimisega mis visualiseeriti nii tabelite kui ka graafikute näol. Andmeid võrreldi nii oma vahel kui ka varasemalt teostatud uurimustega. Arutleti energiatõhusust ning elanike tarbimisharjumusi mõjutavate põhjuste üle. Ühtlasi analüüsiti hoolduskulude jaotuvust ning leiti mustreid objektide vahel. Lõputöö viimases osas tehti järeldusi ning esitati parendusettepanekuid eesmärgiga, et muuta töös käsitletud objekte energiatõhusamaks, võttes arvesse nende praegust kütteenergiakulu Lähtudes Euroopas kehtestatud direktiividele anti objektipõhiseid soovitusi, millest alustada, et liikuda energiatõhususe paranemise poole. Käesolevas lõputöös välja toodud andmete põhjal on võimalik järeldada, et enamus töös analüüsitavatest korterelamutest ei ole väga energiatõhusad. Võrreldes varasemate uuringutega tuli välja, et nende elamute soojusenergia küttekulul on potentsiaali muutuda väiksemaks õige ning põhjaliku renoveerimise teel. Töös kõikide käsitletud hoonete keskmine küttekulu oli 138,7 kWh/(m2 ·a), kuid välja toodud uuringute kohaselt oleks seda võimalik vähendada sõltuvalt objektist 2-5 korda. Seega hoolimata sellest, et renoveerimine on eelmisel sajandil valminud elamute seas aktuaalne protsess, vajab see selliste hoonete puhul põhjaliku eeltööd, et saavutada 36 renoveerimisega pädev energiaefektiivsus. Seega on hooneid, kus teostatakse küll renoveerimine, aga seda tehakse ilma põhjaliku uuringuta hoone osas. Ühtlasi eksisteerib hooneid, mis on ehitatud kõigest 10 aastat tagasi, kuid on ehitatud võimalikult kokkuhoidlikult ehk Eestis kliimas ei ole ka need hooned väga energiatõhusad. Samuti oli võimalik järeldada, et energiaefektiivsust on võimalik parandada lisaks renoveerimisele ka elanike tarbimisharjumuste muutmisega või kaaluda investeerimist taastuvaenergia seadmetesse. Seda näiteks kaasates elanike kampaaniatesse, mis julgustavad kasutajaid muutma enda tarbimist säästlikumaks ning ühistul on endal võimalus võtta vastu otsuseid selleks, et lasta hoonele paigaldada taastuvaenergia seadmeid.

The aim of this thesis was to analyze the heating and maintenance costs of 9 apartment buildings located in Tallinn, and based on the results, draw conclusions and propose improvements for enhancing energy efficiency. To achieve this, the obtained data was compared internally and with previous studies conducted on similar buildings. Problematic aspects of the properties were identified, and potential changes were discussed. Solutions for improving energy efficiency were tailored to each property, considering its specific circumstances. The first part of the thesis introduced the analyzed objects and their consumption costs for the period 2020-2022, explaining how the data was collected and compiled. In the first half of the second part, calculations were performed using the collected data. Specifically, the total heat energy consumption was separated into energy used for heating and energy used for heating domestic hot water. Subsequently, heating costs were normalized to a base year and presented according to the size of the heated area. The second half of the second part focused on analyzing the obtained data, visualized through tables and graphs. Data was compared both internally and with previous studies. Discussions were held on energy efficiency and the reasons influencing residents' consumption habits. Additionally, the distribution of maintenance costs was analyzed, and patterns among the properties were identified. In the final part of the thesis, conclusions were drawn, and improvement suggestions were presented with the goal of making the analyzed properties more energy-efficient, taking into account their current heating energy consumption. Based on directives established in Europe, property-specific recommendations were provided as a starting point to move towards improved energy efficiency. According to the data presented in this thesis, it can be concluded that most of the analyzed apartment buildings are not very energy efficient. Comparing with previous studies, it was revealed that the heating energy consumption of these buildings has the potential to be significantly reduced through thorough renovation. The average heating cost for all buildings covered in the thesis was 138.7 kWh/(m2·a), but according to the cited studies, this could be reduced 2-5 times depending on the property. Therefore, despite renovation being a relevant process for buildings constructed 38 in the previous century, it requires thorough preliminary work to achieve competent energy efficiency in such cases. There are also cases where buildings, although constructed just 10 years ago, were built with a focus on cost savings and are not very energy-efficient in the Estonian climate. Furthermore, it was evident that in addition to renovation, energy efficiency can be improved by changing residents' consumption habits or considering investments in renewable energy devices. This could be achieved, for example, by involving residents in campaigns that encourage them to make their consumption more sustainable, and the homeowners' association has the opportunity to make decisions to install renewable energy devices on the building.