Ace Logistics Estonia AS terminali asukoha valik

Antud lõputöö eesmärk on leida ACE Logistics Estonia AS terminalile majanduslikult kõige sobivam asukoht, arvestades ettevõtte toimivat mudelit, klientide asukohta ning teisi mikro- ja makromajanduslikke aspekte. Uurimisprobleem ja lahendus on välja pakutud juhtumiuurimuse põhjal, kus andmekogumis meetoditena tulid kasutusele intervjuu ja andmeanalüüs. Alternatiivseid asukohti võrreldi stsenaariumianalüüsi ja võrdlus analüüsi põhjal. Alternatiivseteks asukohtadeks olid Tänassilma, Jüri, Soodevahe, Loo ja Maardu piirkonnad, mis on tuntud oma tehnoparkide poolest. Valikut tehes hinnati nelja kriteeriumit: kinnisvara hind, perspektiivikus, jaotusringi erinevus ning juurdepääsetavus. Igale kriteeriumile anti ettevõtte poolt osatähtsus. Alternatiivseid asukohti võrreldi täisstsenaariumiga rakendumise korral. Täisstsenaarium on juhul, kui Rail Baltic rajatakse vastavalt planeeritud ajakaval ning liiklus raudteel algab 2026. See toob endaga kaasa suuri muutusi Eesti logistika sekotris. Ligi pooled maanteevedudest lähevad üle raudteele. Transiidi näol tulevad lisanduvad kaubamahud nii Soomest kui Venemaalt. Muuga sadamasse rajatakse multimodaalne kaubaterminal, mis teeb antud piirkonna väga aktraktiivseks. Muuga sadamast ja Maardust saab logistikasektori tõmbekeskus ning seal piirkonda hakatakse veel jõudsamalt arendama. Stsenaarium hõlmab Tallinn-Helsingi laevaühenudse kandumist Muuga-Vuosaari liinile, mis tõstab Muuga sadama olulisust veelgi. Sellise stsenaariumi tulemusena on kaheks parimaks asukohasks Maardu ja Soodevahe piirkond. Soodevahe piirkonna tugevusks on soodne asukoht praeguste klientide suhtes, mistõttu jaotustegvus on kõige soodsam. Tulemustest selgus, Maardu asudes aastane autopargi läbisõit oleks ligi 38% suurem kui Soodevahes. Kuid kinnisvara hind Maardus on ligi 26 eur/m^2 ning Soodevahes 47eur/m2. Vastavalt arvutustele jõuavad 8 aastaga kulud samale tasemele, kui ostetakse 6000m^2 krunt. Perspektiivikust hindamisel arvestati, kus on suurim võimalus lisanduvate kaubamahtude tekkeks. Kuna kõik tulevikuarenguid on koondunud Maardu rajooni, siis seda hinati ka kõige perspektiivikamaks. Rail Balticule prognoositakse 2030.aastaks ligi 13,7 miljonit tonni kaupa. Ettevõtte eesmärk võiks olla osa nende kaubamahtude vahendamine või käitlemine. Maardu on hea asukoht arendamaks veoliine ka Loode-Venemaale. Sealne 20 miljoni elanikuga turg, tooks ettevõttele kindlasti lisanduvaid kaubamahtusid. Ka transiidiäris on hetkel suured muutused. Seepärast tasuks ettevõttel vaadata ka transiidiäri poole. Kõiki neid arenguvõimalusi arvestades on ettevõtele võimalik suurendada kaubamahtusid ning läbi selle teenida suuremat kasumit.

.