Immateriaalsete põhivarade arvestus tarkvaraarendusettevõtete näitel

Lõputöö teemaks oli immateriaalsete põhivarade arvestus tarkvaraarendusettevõtete näitel. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada immateriaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile kahe tarkvaraarendusega tegeleva ettevõtte seas, et teha järeldusi ja vajadusel esitada ettepanekuid ettevõtete raamatupidajatele immateriaalsete põhivarade arvestuse vastavusse viimiseks. Lähenemisviis uuringule oli deduktiivne. Uuringu läbiviimisel kasutati nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset meetodit, andmeid koguti dokumendivaatluse ning intervjuu käigus, andmeid analüüsiti võrdlusmeetodil. Uuringutulemused esitati raamatupidajatele.

Lõputöö on jaotatud kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldati immateriaalsete põhivarade arvestuse teoreetilist käsitlust. Toodi välja immateriaalse põhivara mõiste ja liigitus, selle esmane arvele võtmine, kasutusiga ning amortiseerimine. Samuti ka põhivara allahindlus, bilansist eemaldamine ning finantsaruannetes kajastamine. Teises peatükis esitati empiirilise uuringu metoodika. Kolmandas peatükis viidi läbi uuring, analüüsiti immateriaalsete põhivarade kajastamise vastavust Eesti finantsaruandluse standardile ning tehti järeldusi ja ettepanekuid.

Lõputöö on koostatud raamatupidamisteenuseid pakkuva ettevõtte klientide näitel, keskendatud on kahele ettevõttele: ettevõte A ja ettevõte B, mõlema ettevõtte peamiseks tegevussuunaks on arvutitarkvara arendamine.

Ettevõte A raamatupidamise aastaaruande lisas 1 „Arvestuspõhimõtted“ on kirjas, et immateriaalset vara kajastatakse bilansis siis, kui vara on Äriühingu poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Äriühingu poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritavad arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendusega otseselt seotud kulutusi.

Ettevõtete peamisteks immateriaalseteks põhivaradeks on kapitaliseeritud kulud, kaubamärk, veebileht, erinevatesse võõrkeeltesse tõlgitud tarkvara, domeen, patent. Mõlemal ettevõttel on tarkvara väärtuse hindamiseks immateriaalse põhivarana arvel kapitaliseeritud kulud, kus tarkvara arendusega seotud töötajate palgakulud ning muud otseselt seotud kulud kapitaliseeritakse immateriaalseks põhivaraks.

Immateriaalsed põhivarad võetakse antud ettevõtetes arvele soetusmaksumustes, mis koosnevad ostuhindadest ning soetamisega otseselt seotud kulutustest. Enamasti tehakse seda ostuarve alusel. Kapitaliseeritud kulude leidmiseks arvestab raamatupidaja kokku tarkvara arendamisega otseselt seotud kulutused. Edasi kajastatakse põhivarasid soetusmaksumustes, millest on maha arvestatud akumuleeritud kulumid ning kui tulevikus tekib põhivarade allahindlusi, arvestatakse ka need maha.

Põhivarade amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit, kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat, kaubamärgi puhul 10 aastat. Amortisatsiooniarvestus toimub igakuiselt ning seda tehakse seni, kuni immateriaalsed põhivarad on täielikult amortiseerunud või maha kantud. Ettevõte B konsolideeritud aastaaruande lisa 4 „Juhtkonnapoolsed hinnangud“ ütleb, et immateriaalse põhivara väärtust testitakse juhul, kui leiab aset mõni sündmus või ilmneb asjaolu, mis viitab vara väärtuse langusele. 31.12.2021 ja 31.12.2020 seisuga juhtkonna hinnangul vara väärtuse languse indikatsioone ei esinenud, mistõttu vara väärtuse teste ei koostatud. Intervjuust raamatupidajaga selgus, et ka ettevõtte B juht pole näinud vajadust testi teostamiseks.

Dokumendivaatlusest selgus, et kumbki ettevõtte ei ole oma varasid müünud ega ka maha kandnud, sama kinnitasid ka raamatupidajad. Lisaks ütlesid nad, et immateriaalsed põhivarad tuleb bilansist välja kanda nende müümise hetkel või kui vara edasine kasutamine ei too ettevõttele enam majanduslikku kasu. Autori soovitusel vaadati amortiseerunud immateriaalsed põhivarad üle ning ettevõtte B kandis 2013.aastal soetatud kaubamärgi põhivara nimekirjast maha.

Bilansis kajastatakse immateriaalset põhivara jääkmaksumuses, soetusmaksumusest on lahutatud akumuleeritud kulum. Antud ettevõtete puhul kasutatakse kasumiaruande skeemi 1, kus põhivarade amortisatsioonikulu kajastatakse kontol „Põhivara kulum ja väärtuse langus“. Lisaks on kasumiaruandes tulukontona välja toodud „Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivarade valmistamisel“ konto, millel märgitud summa on aastaaruande lisas immateriaalsete põhivarade liikumiste tabelis välja toodud Arvutitarkvara „ostud ja parendused“ real.

Uuringu käigus tekkisid autoril erinevad järeldused ja ettepanekud: • autori arvates on ettevõtte B põhivara alammäär liiga madal ning see võib tekitada moonutusi finantsaruannetes, kui osad põhivarad peaksid hoopis kuludesse kantud olema; • põhivara amortisatsiooni tabelis on jäetud amortisatsiooni algus- ja lõppkuupäev märkimata, kuna igal aastal pidi see samamoodi olema ning raamatupidaja ei näe selle täitmiseks vajadust. Autor aga leiab, et kuna amortisatsiooni hakati arvestama alles 2021.aastal, siis ei ole tegemist samasuguse süsteemiga ning hea oleks tabelis need read siiski täita; • autor tegi ettevõtte B raamatupidajale põhivarade allahindluse alapeatükis ettepaneku, et ta suhtleks ettevõtte juhiga ning kuigi võib tunduda, et põhivaradel ei esine võimalikke vara languse märke, siis mitu aastat järjest nad vara väärtuste testi tegemata ei jätaks ning aeg-ajalt siiski teeksid pistelisi kontrollteste; • autor soovitas raamatupidajatel koos ettevõtete juhtidega amortiseerunud immateriaalsed põhivarad veel põhjalikult üle vaadata ning vajadusel maha kanda.

Uuringu käigus tehti selgeks, et kahe uuritava tarkvaraarendusettevõtte seas vastab immateriaalsete põhivarade arvestus Eesti finantsaruandluse standardist tulenevatele nõuetele.

Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.

The topic of the thesis is the accounting of intangible assets on the example of software development companies. The thesis is prepared on the example of two clients of a company providing accounting services: company A and company B, both of which are mainly engaged in the development of computer software. The topic is relevant because in today's modernizing and globalizing economy, the importance of intangible fixed assets and proportion in total assets of economic entities is increasing.

The aim of the thesis was to determine the compliance of intangible fixed assets accounting with the Estonian financial reporting standard among two software development companies, to draw conclusions and, if necessary, to make proposals to the companies accountants for bringing the accounting of intangible fixed assets into compliance.

To achieve the aim of the thesis, the following research tasks were set: • bring out the essence, accounting, reflecting and writing-off of intangible fixed assets; • to develop a methodology for conducting an empirical study; • to map out the principles of accounting for intangible fixed assets among two software development companies; • to determine and analyze the compliance of the companies accounting for intangible fixed assets with the requirements stipulated by the law; • to draw conclusions and, if necessary, to make proposals to the accountants of software development companies for bringing the accounting of intangible fixed assets into compliance.

The data was collected through document analysis and by interviewing the accountants. The accounting documents related to the transactions of the intangible fixed assets of two software development companies were reviewed (e.g. purchase invoices of fixed assets, list of fixed assets, annual reports, balance sheet, income statement), their compliance with Estonian financial reporting standards was compared and conclusions and proposals were made.

The following conclusions and proposals were brought out: • the minimum threshold for fixed assets in company B is too low, which can create distortions in financial statements; • the accountant should fill in the start and end date fields for amortization of intangible fixed assets in the table, as it may not be under the same system every year; • the accountant should communicate with the company's manager, and although it may seem that there are no signs of possible impairment of the assets, they should not skip the asset impairment test for several years in a row; • accountants should review the fully depreciated intangible assets thoroughly together with the company's management and write them off if necessary.

Based on the results of the study, the author concludes that the accounting of intangible fixed assets in the two software development companies under investigation is in compliance with the requirements of the Estonian financial reporting standards.