Jäätmereformi mõju Eesti jäätmeveole

Viimastel aastatel on Eesti jäätmemajanduses märkimisväärseid arenguid toimunud. Samas seiab Eesti jäätmemajandus silmitsi mitmete väljakutsetega, mis nõuavad põhjalikke lahendusi. Jäätmemajandus on kujunenud oluliseks valdkonnaks, mistõttu on riik seadnud ambitsioonikad eesmärgid jäätmevaldkonnas. Lõputöö autor uuris, milline on Eesti jäätmemajanduse ja – veo hetkeseis ning kuidas kliimaministeeriumi avaldatud jäätmereform mõjutab Eesti jäätmemajandust. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks vormistas autor lõputöö alguses endale ette neli uurimisküsimust. Andmete kogumiseks võttis autor ühendust jäätmeveoga tegelevate osapooltega, kellelt sai vastused poolstruktureeritud intervjuu kaudu, elektroonilise kirjavahetuse või telefoni teel. Oma vastuseid autoriga jagasid Lääne-Viru Jäätmekeskus, Eesti Keskkonnateenused AS, Kliimaministeerium ning Tallinna Strateegiakeskus. Lõputöö on jaotatud neljaks peatükiks, kus esimeses peatükis kirjeldatakse probleemist ning sellest järgnevas peatükis antakse ülevaade teoreetilistest allikatest. Neljandas peatükis on välja toodud lõputöö metoodika kirjeldus ja meetodid, mida andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kasutati. Viimaseks peatükis analüüsis autor intervjueeritavate vastuseid ja tegi järeldused ning ettepanekud. Uurimistöö tulemusi analüüsides leidis autor, et Eesti jäätmeveo korraldus on üldjoontes paranenud, kuid väljakutsed jäätmeregistri andmete täpsuses ja ühtsuses jäätmevaldkonnas vajavad tähelepanu. Praeguste jäätmearuannete piiratud kättesaadavus avalikkusele on suur väljakutse. Kuigi Keskkonnaagentuur jagab koondamdeid, ei ole need sageli piisavalt arusaadavad ning usaldusväärsed tavakodanikele. See on loonud lõhe avalikkuse ja jäätmekäitluse sektori vahel ning vähendanud üldist usaldust süsteemi vastu. Oluline on jätkata süsteemi arendamist ja digitaalsete registrite täiustamist, et tagada tõhus ja täpne jäätmeveo korraldus kogu riigis. Teoreetilisi allikaid ning tulemusi analüüsides on olulisel kohal rõhutada jäätmete ringlussevõtu tähtsust. Eesti seisab silmitsi märkimisväärse väljakutsega seoses olmejäätmete ringlussevõtu tasemega, mis on juba mitmeid aastaid püsinud ligilähedaselt 30% juures, samal ajal kui Euroopa Liidu sihtarv on praegu 50%. See viitab süsteemsetele probleemidele jäätmevoogude juhtimisel ja jäätmete kätilemisel. Probleemi lahendamiseks on oluline ka suurendada inimeste teadlikkust, et suunata neid jäätmete ringlusessevõtu ja sorteerimise protsessi.
Töö käigus selgus, et Eesti jäätmemajanduse korraldus on keeruline, mis hõlmab endast erinevaid puudujääke. Erinevate osapoolte seisukohad rõhutavad jäätmemajanduse korraldamisel vastutuse puudumist ja selle mõju jäätmemajanduse halvale korraldamisele. Lahenduste osas rõhutatakse vajadus spetsialiseeritud personali ja aktiivse elanikkonna kaasamisele. Samuti nähakse, et rahastamisega seotud probleemide lahendamine on oluline samm jäätmemajanduse parendamisel. Jäätmereformi tõhus elluviimine võib juhatada Eesti jäätmemajanduse parema korraldamise suunas, mis suurendab ringmajanduse põhimõtteid ning kõrvaldab sellega Eesti jäätmevaldkonna probleemkohad.

In recent years, significant developments have occurred in Estonia's waste management. However, Estonia's waste management faces several challenges that demand comprehensive solutions. The waste management sector has become a crucial area, prompting the country to set ambitious goals in waste management. The author of the thesis investigated the current state of waste management and collection in Estonia and how the waste reform published by the Ministry of Climate will impact Estonia's waste management. To achieve the goal of the thesis, the author formulated four research questions at the beginning of the thesis. For data collection, the author contacted stakeholders involved in waste collection, obtaining responses through semi-structured interviews, electronic communication, or telephone conversations. The responses were provided by the West-Viru Waste Center, Estonian Environmental Services Ltd, the Ministry of Climate, and the Tallinn Strategy Center. The thesis is divided into four chapters. The first chapter describes the problem, the second provides an overview of theoretical sources, the third outlines the methodology and methods used for data collection and analysis, and the final chapter analyzes the responses of the interviewees, draws conclusions, and makes recommendations. Analyzing the results of the research, the author found that the organization of waste collection in Estonia has generally improved, but challenges related to the accuracy and consistency of waste registry data in the waste sector require attention. The limited accessibility of current waste reports to the public poses a significant challenge. While the Environmental Agency provides summaries, they are often not clear and reliable for ordinary citizens. This has created a gap between the public and the waste management sector, diminishing overall trust in the system. It is crucial to continue developing the system and improving digital registers to ensure efficient and accurate waste collection nationwide. Emphasizing the importance of waste recycling, theoretical sources and results highlight a significant challenge regarding the level of municipal waste recycling in Estonia, which has remained close to 30% for several years, while the European Union's target is currently 50%. This indicates systemic issues in managing waste flows and waste disposal. To address the problem, increasing public awareness to guide them in the recycling and sorting process is essential. Throughout the study, it became evident that the organization of Estonia's waste management is complex, involving various shortcomings. The perspectives of different stakeholders emphasize the lack of responsibility in waste management and its impact on poor organization. Solutions highlight the need for specialized personnel and active public involvement. Addressing funding-related issues is also seen as a crucial step in improving waste management. Effectively implementing the waste reform can lead Estonia towards better-organized waste management, enhancing the principles of a circular economy and addressing the challenges in Estonia's waste sector.