Liiklusohutuse tagamine läbi liiklusjärelevalve planeerimise

Lõputöö kirjeldab ja analüüsib liiklusjärelevalve protsessi nii planeerimise kui ka patrulltegevuse seisukohalt. Lõputöö teoreetilises osas analüüsis autor strateegilisi dokumente ja sihtgrupilisi teavituskampaaniaid, mille alusel liiklusjärelevalvet planeeritakse, sellest tulenevalt on viidatud allikate loetelu mahukas. Lõputöö empiirilises osas uuris autor varasemalt läbiviidud teaduslikke uuringuid ja analüüsis politseis registreeritud andmeid piirkiiruse ületamise, alkoholi- või narkomõju all olevate juhtide, liikluses nõuetekohase turvavarustuse kasutamise, kergliiklejate ning korrakaitseliste politsseipatrullide keskmise ööpäevase väljapaneku kohta perioodil 2010-2012. Andmed politsei andmebaasist kogus autor ise, sest autoril oli neile seoses diplomieelse praktikaga juurdepääsuõigus. Lisaks eelpool nimetatule viis autor läbi ekspertintervjuud ja kirjeldas oma TTK õppekava alusel toimunud praktikaid PPA-s. Autor jõudis lõputöö koostamise käigus järeldustele: 1. VAAK ja PPA liiklusjärelevalve aastaplaanid kordavad teineteises püstitatud eesmärke; 2. Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteele paigaldatud kiiruskaamerate suurim efekt oli nende paigaldamise esimesel aastal; 3. alkoholi- või narkomõju all olevatest juhtidest põhjustavad joobes juhid 82,4% inimkannatanutega liiklusõnnetusi; 4. PPA ei ole perioodil 2010-2012 suutnud täita liikluses alkoholi- või narkomõju all olevate juhtide süül hukkunute arvu vähendamise eesmärki; 5. PPA ei ole perioodil 2010-2012 suutnud täita liikluses turvavarustust mittekasutanud hukkunute arvu vähendamise eesmärki; 6. PPA ei ole perioodil 2010-2012 suutnud täita liikluses hukkunud kergliiklejate arvu vähendamise eesmärki; 7. on olemas seos korrakaitseliste politseipatrullide keskmise ööpäevase väljapaneku ja toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste vahel - enim inimkannatanutega liiklusõnnetusi toimub 72 juulis, mil korrakaitseliste politseipatrullide keskmine väljapaneku arv ööpäevas on aasta lõikes kõige väiksem; 8. enim liiklusõnnetusi toimub jalakäijate osalusel detsembris, mil korrakaitseliste politseipatrullide keskmine väljapanek ööpäevas on aasta lõikes üks suuremaid, mis viitab sellele, et liiklusjärelevalve pole planeeritud analüüsipõhiselt; 9. liiklusjärelevalve analüüsimisel tuleb aluseks võtta kuupõhine lähenemine; 10. statistilised andmed PPA andmebaasides pole täpsed, tuleb tegeleda andmekvaliteediga; 11. väärteomenetluse läbiviimine on liiga ajamahukas; 12. PPA-s on ressursipuudus. Autori arvates sai lõputöös seatud eesmärk täidetud, sest selle koostamise käigus avastas autor erinevatele strateegilistele dokumentidele ja politseis registreeritud statistiliste andmete analüüsile, ekspertide arvamusele ning oma kogemusele tuginedes liiklusjärelevalve protsessis kitsaskohti. Liiklusjärelevalve protsessi muudaks autori arvates efektiivsemaks: 1. mõiste „analüüsipõhine liiklusjärelevalve“ defineerimine; 2. sihtgrupipõhiste detailanalüüside teostamine liiklusjärelevalve prioriteetsete valdkondade kohta; 3. andmesisestajate töökohtade loomine; 4. korrakaitseliste politseipatrullide keskmise ööpäevase väljapaneku ühtlustamine kuude lõikes, mis oleks seoses toimunud liiklusõnnetustega; 5. PPA liiklusliini üleriigiline rakendamine; 6. liiklusjärelevalvet puudutavate strateegiliste planeerimisdokumentide arvu vähendamine; 7. väärteomenetluse protsessi lihtsustamine. Toetudes lõputöö tulemustele teeb autor ettepanekud edasiste uurimissuundade kohta:  Sihtgrupipõhine detailanalüüs liiklusjärelevalve prioriteetse valdkonna kohta.  Liiklusliini üle-eestiline tööle rakendamine ja selle kasu liiklusjärelevalve teostamises.  Liiklusjärelevalve protsessi teenuse maksumus liiklusohutuse tagamisel.

Ensuring traffic safety through planning of traffic supervision. The thesis consists of 69 pages, 10 diagrams, 2 photos, 3 drawings and 12 tables. The aim of the thesis was to analyse the traffic supervision as a process to find bottlenecks and provide solutions to make it more efficient. The thesis consists of three chapters. In the first chapter the author analysed targeted awareness campaigns and strategic documents under which the traffic supervision is planned. In the second chapter the author analysed the data recorded by the police regarding traffic accidents with human casualties and property damages and traffic offenses detected by the police during the period of 2010-2012. The author had access to the police databases due pre-diploma practice (TTK University of Applied Sciences). The author analysed the statistical data described in the second chapter by the fields of exceeding speed limits, driving under the influence of alcohol or drugs, not usage of traffic safety equipment by the traffic participants and non-motorized traffic. In the third chapter the author reflected conducted expert interviews, answered by 6 experts and described his experiences from practices spent in Police and Border Guard Board. Based on the analyses conducted in the first and second chapter, expert interviews and the author's personal experiences in Police and Border Guard Board, the author made proposals which in his opinion could make the process of traffic supervision more efficient.