Toimetulekutoetus Eestis - selle eelised ja puudused Rakvere näitel
dc.contributor.advisor | Kool, Helen | |
dc.contributor.author | Konsa, Ita | |
dc.date.accessioned | 2021-03-17T10:38:19Z | |
dc.date.available | 2021-03-17T10:38:19Z | |
dc.date.issued | 2020 | |
dc.description.abstract | Autor valis lõputöö teemaks toimetulekutoetuse, selle eelised ja puudused ning seotuse kohalike omavalitsuste poolt makstavate erinevate toetustega. Teema valik oli lihtne, sest autor töötab Rakvere linnas sotsiaaltööspetsialistina, kes iga päev tegeleb erinevate toetuste arvutamise ja maksmisega. Autor loodab leida uurimuse analüüsiga vastuse oma küsimusele – kuidas perekonnad saavad kuude ja isegi aastate viisi elada toimetulekutoetustest. Miks inimesed ei taha tööle minna? Teooriatele toetudes võib järeldada, et kõik kliendid ei ole oma olukorda sattunud päris juhuslikult. Kõigele on teoreetilised põhjendused. Inimese arengut mõjutavad väga paljud tegurid: ühiskond, haridus, vanemad, sugulased ja sõbrad, sotsiaalsed oskused. Pidevalt muutuvas ühiskonnas on määrava tähtsusega inimese võime muutuda koos keskkonnaga, õppida uusi oskusi ( elukestev õpe) jms. Kes jääb kinni vanasse, võib peagi ennast leida „teiste poolt maha jäetuna“. Masendus, depressioon ja stress on kolm sõpra, kes aitavad kaasa kiiremale langemisele allakäigu trepil. Selleks, et inimesi kriisiolukordades abistada, makstakse peredele minimaalsete vajaduste rahuldamiseks toimetulekutoetus. Toimetulekutoetuse arvutamist on aastate jooksul pidevalt muudetud ja muutused on suunatud, klientide huve ja elukalliduse tõusu arvestades, sissetulekute suurendamisele. Aasta tagasi, kui uurimustöö autor kirjutas kursusetööd, valitses tööjõupuudus, siis ei suurendanud toetuste suurendamine toetusesaajate hulka. Toona püstitas autor hüpoteesi: kui peaks tulema uus majanduslangus ja töötute hulk järsult kasvama, kas toimetulekutoetuse maksmine praegusel tasemel, võiks muutuda Eestile raskeks koormaks. Tänases kriisiolukorras tundub see hüpotees lausa prohvetliku ettekuulutusena: inimesi koondatakse või saadetakse massiliselt sundpuhkustele ja toimetulekutoetuse avaldusi oli aprillikuu kahe nädala jooksul laekunud rohkem kui eelnevatel kuudel terve kuu kohta kokku. Autori arvates said lõputöö eesmärk ja ülesanded täidetud ning teooriatele toetudes võib oletada toimetulekutoetusest elamise tegelikke põhjuseid. Toetudes erinevatele kirjandusallikatele, seadusandlusele ja autori isiklikule kogemusele anti põhjalik ülevaade toetuste süsteemidest Eestis. Autor teeb ettepanekud: • riiklikul tasandil vajaks sotsiaaleluruumide poliitika arendamist. Madala sissetulekuga peredel on raskusi vabaturu hindadega eluruume üürida ja nad jäävad sõltuma toimetulekutoetusest; • eluasemelaenud ja -intressid võiksid olla toimetulekutoetuse arvestamisel kulukõlbulikud. Seda meedet võiks rakendada kindlatel tingimustel ja ajalise määratlusega, et väiksema sissetulekuga pered saaksid soetada endale eluaset, kuid ei saaks jääda nn mugavustsooni ja õpiksid nautima olukorda, kus riik tasub nende laenud; • pikaajaliste töötute resotsialiseerimisel on oluline, et kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ja töötukassa spetsialistid teeksid koostööd. Klientide suunamine erinevatele teenustele, nõustamine ja jõustamine on väga tähtsad nende enesehinnangu tõstmisel ja peaks olema motiveerivam kui vaesusepiiril elamist kindlustav toetus. Töö autori arvates kujunes läbiviidud uurimus huvitavaks. Uurimistöös saadud teadmisi ja kogemusi saab autor kasutada oma igapäevases töös. Teadlikkus toimetulekutoetuse saamise põhjustest, aitab kliente paremini nõustada ja individuaalselt läheneda. Samuti annab uurimistöö mõtteid edaspidisteks uuringuteks, mida on tähtis läbi viia selleks, et ennetada põlvkondade sõltumist toetustest.. | et |
dc.description.abstract | Ita Konsa (2020). The title of the work is “Subsistence benefit in Estonia - its advantages and disadvantages on the example of Rakvere. The thesis consists of 53 pages, there are 1 diagram and 2 tables. The subsistence benefit is state financial assistance to people in need and is paid by the local government. The purpose of the subsistence benefit is to alleviate the material deprivation of persons in need of assistance and families by providing minimum resources to meet basic needs as a temporary aid measure promoting the independent subsistence of persons. According to the literature used, it can be noted that the above-mentioned financial support tends to deviate from the objective, i.e. to turn from a short-term measure into a long-term financial assistance and to affect several generations. With the research, the author wanted to draw attention to the necessity of paying subsistence benefits and the problems associated with it. Also to analyze the reasons for receiving subsistence benefits, their advantages and disadvantages, and their impact on the beneficiaries' daily livelihood. Based on this, the following research tasks have been set: • to give an overview of the reasons for receiving support through different theories; • to analyze the change of the calculation conditions of the subsistence benefit and its connection with other allowances, based on the literature; • to analyze the advantages and disadvantages of the subsistence benefit in the perceptions of both the beneficiaries and the officials. For the survey sample, 10 recipients of subsistence benefits, eight women and two men were selected. The second sample consisted of 6 social workers from different municipalities, who deal with the calculation and payment of benefits. Based on the results of the studies, the following conclusions were reached: • At the national level, social housing policy development would be needed. Low-income families have difficulty renting housing at market prices and remain dependent on subsistence benefits; • Housing loans and interest could be eligible for the subsistence benefit. This measure could be implemented under certain conditions and with a temporal definition, so that lower-income families can afford housing but cannot remain in the 'comfort zone' and learn to enjoy the situation where the state pays off their loans; • In resocialising the long-term unemployed, it is important that local government social workers and unemployment fund specialists work together. Referral, counseling and enforcement to clients are very important in raising their self-esteem and should be more motivating than support. | en |
dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/2607 | |
dc.language | et | |
dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
dc.subject.classification | Other | en |
dc.subject.classification | Studies Related | en |
dc.subject.classification | Muu | et |
dc.subject.classification | Õpingutega seotud | et |
dc.subject.other | Sotsiaaltöö | et |
dc.subject.other | Social Work | en |
dc.title | Toimetulekutoetus Eestis - selle eelised ja puudused Rakvere näitel | |
dc.title.alternative | Subsistence benefit in Estonia: advantages and deficiencies on the example of Rakvere | |
dc.type | thesis | en |
dc.type | lõputöö | et |