Toorvee reservuaari sanitaarkaitseala olulisus Ülemiste järve näitel
| dc.contributor.advisor | Eha, Kaie | |
| dc.contributor.author | Huuse, Claudia-Isabel | |
| dc.date.accessioned | 2025-01-17T09:34:16Z | |
| dc.date.available | 2025-01-17T09:34:16Z | |
| dc.date.issued | 2024-12-20 | |
| dc.description.abstract | Sanitaarkaitsealad on kehtestatud joogiveeallikate kaitseks, et tagada joogivee kvaliteet ja vältida veevarude reostumist. Kaitsevööndid ja sanitaarkaitsealad on sätestatud veeseaduses Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (VRD) alusel. Sanitaarkaitseala on määratletud maa- ja veealana, mis ümbritseb joogivee võtmiseks või tootmiseks kasutatavat veehaaret ning seal kehtivad ulatuslikud piirangud joogiveehaarde kaitseks. Vee kvaliteet ei tohiks halveneda määral, mis põhjustaks joogivee töötlemise kulude olulist tõusu. Selleks on Ülemiste järve sanitaarkaitseala täielikult suletud, võimaldades ainult piiratud juurdepääsu neile, kes teostavad seal seiret või hooldustöid. Antud sanitaarkaitseala on oluline mitte ainult vee kvaliteedi kaitseks, vaid ka ökosüsteemi säilitamiseks. Piiratud juurdepääs Ülemiste järve ümbrusele on aidanud säilitada looduslikku metsa, mis toimib tõhusa puhvrina õhusaaste eest, vähendades liiklusest tulenevat saastekoormust. Kui sanitaarkaitseala avada, suureneks risk vee kvaliteedi halvenemiseks ja metsa ökosüsteemi kahjustamiseks. Inimtegevus, näiteks maastikuratastega sõitmine, jalgsimatkad või koeraga jalutamine, võivad põhjustada pinnase erosiooni ja suurendada reostuskoormust järvele, häirides samal ajal ka loomi, kes seal paiknevad. Kuigi Ülemiste järv on rangelt kaitstud, mõjutavad seda siiski teatud inimtegevusest tulenevad tegurid. Tallinna Lennujaam ja suure liiklusintensiivsusega sõiduteede lähedus suurendavad õhusaaste riski. Lisaks suubuvad Ülemiste järve veekogud, kuhu juhitakse sademe- ja kuivendusvett, mille ümber suunamiseks ei ole seni leitud püsivat lahendust. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada Ülemiste järve sanitaarkaitseala tähtsus joogivee kvaliteedi säilitamisel, tuues välja võimalikud ohud kaitseala avamisel ning võrrelda Ülemiste järve vee kvaliteeti teiste järvedega, kus inimtegevus on erineval määral lubatud. Töö käigus analüüsiti füüsikalis-keemilisi näitajaid Harku järves, Soodla ja Paunküla veehoidlates ning võrreldi neid Ülemiste järvega, et hinnata sanitaarkaitseala mõju vee kvaliteedile. Võrdlusanalüüsi tulemused näitasid, et Harku järves olid mitmed näitajad nagu toitainete sisaldus (üldfosfor ja -lämmastik) oluliselt kõrgemad kui Ülemiste järves, viidates inimtegevuse suuremale mõjule. Näiteks oli Harku järve BHT mediaanväärtus 7,3 mgO2/l, mis viitab orgaanilisele reostusele, samas kui Ülemiste järves oli BHT tase palju madalam (mediaan 2,65 mgO2/l) ja stabiilsem. Samuti oli hõljuvainete sisalduses näha, et Harku järves oli see väga varieeruv võrreldes Ülemiste järvega, mis viitab sellele, et sanitaarkaitseala aitab hoida stabiilsemat veekeskkonda. Lisaks leiti, et Harku järve mitmete kvaliteedinäitajate puhul esines üks või enam äärmusväärtust, mis viitavad tõenäoliselt inimtegevusest põhjustatud ajutisele reostusele. Paunküla ja Soodla veehoidlate võrdlus Ülemiste järvega näitas mitmeid erinevusi pH, elektrijuhtivuse, lahustunud hapniku, ammooniumi ja üldfosfori sisalduses. Kuigi Ülemiste järves oli pH stabiilsem ja ammooniumi sisaldus madalam, esines ka kõrgeid NH4+ äärmusväärtusi, mis võib tuleneda sinna suubuvatest veekogudest. Elektrijuhtivus oli Ülemiste järves kõrgem, mis viitab suuremale soolade ja mineraalide sisaldusele. Ka lahustunud hapniku sisaldus oli järves kõrgem kui veehoidlates, mis on soodne sealsele vee-elustikule. Üldfosfori kontsentratsioon oli veehoidlates veidi madalam kui Ülemiste järves, kuid kõigi veekogude fosforisisaldus jäi siiski alla 0,06 mg/l (v.a Paunküla veehoidla üks äärmusväärtus). Võrdlusest võib järeldada, et sanitaarkaitseala piirangud aitavad Ülemiste järvel säilitada stabiilsemat vee kvaliteeti, kuigi veekogu omadused (toitaineterikas mudakiht), linnakeskkond ja välisõhu koormus avaldavad siiski teatud näitajatele negatiivset mõju. Lõputöö tulemused kinnitavad, et suletud sanitaarkaitseala on tõhus meede toor- ja joogivee kvaliteedi tagamiseks. Kaitseala piirangute leevendamine või avamine võib suurendada reostusriski, mis põhjustaks joogivee puhastamise kulude tõusu. Kuna Ülemiste järvel puudub alternatiivne veehaare, on sanitaarkaitseala piirangud hädavajalikud Tallinna ja lähiümbruse elanike veega varustamiseks. Lisaks suurendavad kliimamuutustest tingitud pikemad põuaperioodid survet olemasolevatele veevarudele, nagu on juhtunud nii Soodla kui ka Paunküla veehoidlaga, kus põuaperioodil veevajadus ületas kohalike ressursside võimekuse, mistõttu langes sealne veetase väga madalaks. Seega on puhta joogivee tagamiseks ja veevarude säilitamiseks oluline hoida Ülemiste järve ümbrust suletuna. Kaitseala säilitamine aitab kaitsta ka sealseid looduskooslusi ja ökosüsteemi mitmekesisust. Lõputöös seatud eesmärk saavutati ja uurimisülesanded said täidetud. | |
| dc.description.abstract | Water quality has become a significant global environmental concern due to limited freshwater resources and their vulnerability to pollution. Surface water bodies, such as lakes and reservoirs, play a crucial role in providing drinking water and supporting biodiversity conservation. However, these resources are increasingly threatened by human activities, such as agriculture, industry, and urbanization, which can lead to water contamination and degradation. Lake Ülemiste is the main source of drinking water for the cities of Tallinn and Maardu, supplying over 90% of the population with potable water. To protect this vital water source, a strict sanitary protection zone has been established around the lake, where all public access and activities are prohibited, except for essential monitoring and maintenance work. Nevertheless, debates over opening the area to public access have persisted over the years. In 2013, the “Ülemiste vabaks” movement was launched, advocating for better public access, including plans for a lakeside promenade. However, these proposals were rejected due to concerns from the Health Board and environmental specialists, who emphasized the risk of water contamination and the potential negative impact of increased human activity on water quality. The aim of this thesis is to assess the importance of the sanitary protection zone around Lake Ülemiste and to examine the potential impacts of human activities on water quality if the area were to be opened. The study also compared the water quality of Lake Ülemiste with other bodies of water, including Lake Harku, Soodla, and Paunküla reservoirs, where varying levels of human activity are permitted. To achieve these goals, the study was divided into two parts. The first part provided an overview of the legal framework regulating sanitary protection zones, as well as the ecological and environmental impacts of human activities on lakes. The second part consisted of a quantitative analysis comparing the physicochemical indicators of water quality between Lake Ülemiste and the other selected water bodies. The results showed that the water quality of Lake Ülemiste is generally more stable compared to Lake Harku, which is more exposed to human activities. Key indicators such as ammonium (NH4+), biochemical oxygen demand (BOD), suspended solids, chloride, and nutrient concentrations (phosphorus and nitrogen) were significantly higher in Lake Harku. For instance, the median BOD level in Lake Harku was 7,3 mgO2/l, reflecting greater organic pollution, whereas in Lake Ülemiste, the BOD level was significantly lower at 2,65 mgO2/l. Additionally, Lake Harku showed extreme values in several water quality indicators, indicating temporary pollution events likely caused by human activities. Comparisons with the Soodla and Paunküla reservoirs also revealed notable differences in water quality. Although temperature and total nitrogen levels were similar across all water bodies, Lake Ülemiste showed greater stability in pH and generally lower ammonium concentrations. However, it also exhibited several high ammonium (NH4+) outliers, likely due to external pollution sources such as inflowing water bodies that carry runoff from surrounding urbanized areas. The reservoirs are located in sparsely populated regions compared to Tallinn, resulting in a lower impact from human activities. Additionally, Lake Ülemiste had higher electrical conductivity. The dissolved oxygen levels were higher in Lake Ülemiste, which is beneficial for aquatic life; however, the reservoirs had slightly lower phosphorus levels compared to Lake Ülemiste, though phosphorus concentrations in all water bodies remained below 0,06 mg/l, except for one outlier in Paunküla reservoir. The findings confirm the critical role of the sanitary protection zone in maintaining the drinking water quality of Lake Ülemiste. Reducing protection measures or allowing public access to the area could substantially increase contamination risks, leading to higher water treatment costs and jeopardizing the drinking water supply for Tallinn and its surrounding regions. As there are no alternative water sources, upholding these protective measures is essential to ensure a stable and sustainable water supply, especially in the context of increasing pressures from climate change. Climate change is expected to worsen these challenges through more frequent and intense droughts and shifts in precipitation patterns, which may further strain water resources. In addition to safeguarding water quality, the sanitary protection zone also supports the preservation of surrounding ecosystems. This protective barrier prevents pollution from human activities, ensuring a reliable and safe drinking water source for the region. | |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/5527 | |
| dc.language.iso | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject | Keskkonnatehnoloogia::Tehnoloogia ja jäätmehooldus::Joogi- ja reovee töötlemine ja võrgud | |
| dc.subject | Keskkonnatehnoloogia::Keskkonnakaitse::Keskkonnakaitse alused | |
| dc.subject.other | Keskonnatehnoloogia ja -juhtimine | |
| dc.title | Toorvee reservuaari sanitaarkaitseala olulisus Ülemiste järve näitel | |
| dc.title.alternative | The Importance of the Sanitary Protection Zone of the Raw Water Reservoir Using the Example of Lake Ülemiste | |
| dc.type | lõputöö |
Failid
Originaalkimp
1 - 2 2-st
Laadimine ...
- Nimi:
- 2025_huuse_claudia-isabel_loputoo.pdf
- Suurus:
- 729.37 KB
- Formaat:
- Adobe Portable Document Format
- Kirjeldus:
- lõputöö
Pisipilt pole saadaval
- Nimi:
- 2025_huuse_claudia-isabel_loputoo.asice
- Suurus:
- 716.01 KB
- Formaat:
- Unknown data format
- Kirjeldus:
- lõputöö (digidoc)