Soojendusega teed

Peaaegu kõik inimesed kasutavad igapäevaselt liiklemiseks kas sõidu- või kõnniteid. Korras ja hooldatud teed on osa inimeste heaolust. Mugavaks, kiireks ja ohutuks liiklemiseks on vaja Eesti riigil suunata riigieelarvest suuri summasid teede korrashoiule. Näiteks aastal 2022 suunas Eesti riik teede hooldusesse 42 miljonit eurot [45]. Seega kui teede soojendamisega saab teede hooldusele kuluvat summat veidigi väiksemaks, on soojendamine oma eesmärgi täitnud. Seejuures vähendaks see ka keskkonnajalajälge, kuna ehitise kasutusiga pikeneks. Töö eesmärgiks oli välja pakkuda lahendused teede ja tänavate lumevabana hoidmiseks, millel on Eesti tingimustes potentsiaali. Teede soojendamist võiks planeerida eelkõige järskudele tõusudele, kus on suur liiklussagedus ja kus tavahoolduse teostamine on raskendatud ning segab tavaliiklust. Samuti võiks rohkem kasutada hoonete jääkssoojuse potentsiaali kaldteede ja kõnniteede soojendamiseks hoonete läheduses. Arvan, et teede soojendamine on mõistlik tiheasustusega aladel või kohtades, kus on kättesaadav odav taastuvenergia. Käesoleva töö autorile tundub kõige soodsam ja lihtsamini teostatav ventilatsiooni väljaviske õhu kasutamine, mis eeldab muidugi hoone arhitektuurse osa sobivust ja ventilatsioonisüsteemide võimekust. Leian, et teede hooldamine peaks olema 100% riigiettevõtte kanda, kuna siis saaks riik teed odavamalt hooldatud ning oleks huvitatud mõtlema laiemalt. Seaduse kohaselt peab tee omanik hoidma tee korras [46], aga ju tahetakse vastutust jagada. Lisaks ei toeta praegune riigihangete süsteem innovatsiooni, kuna on liialt orienteeritud hinnale, mis välistab juba eos uued ja huvitavad lahendused. Täna on ehitussektor veel äraootaval positsioonil ning oodatakse lootustandvaid signaale päevapoliitikast ja olukorra stabiliseerumisest, mis paneks tellijad, arendajad, ehitajad ja projekteerijad loovamalt mõtlema. Kahjuks täna on jätkuvalt rahakraanid kinni keeratud [47]. Lendavaid autosid nii pea ei tule ja autostumise kasvu pidurdamine on soovunelm. Minu arvates on igasugused investeeringud teedevõrgu parendamiseks liiklusohutuse suurendamise ja jalakäijate tervise hoidmise eesmärgil õigustatud.

The following thesis Heated Roads aims to provide solutions for heated roads and streets to melt snow and ice. The thesis studies existing systems and offers theoretical solutions to complement existing systems that can be used in Estonian conditions. Almost all people use either roads or sidewalks for their daily mobility. Well maintained roads are part of peoples’ well-being. Classical winter maintenance of roads does not guarantee road safety in fast-changing weather conditions, but road heating ensures a clean road regardless of weather conditions. Slippery roads are an issue every winter, with elderly people particularly at risk of clogging up emergency medicine departments of hospitals on the first slippery day. As a rule, pavements in cities are narrow and do not have enough space for snow storage in case of severe weather conditions, although according to the respective regulation, a 1.1 m clearance must be provided on the pavement. Considering today's energy prices and construction costs, heated roads may sound not very promising at first glance. However, it is possible to compete with conventional maintenance in densely populated areas on steep gradients, near facilities and buildings in the form of heated paths and ramps if existing technologies and solutions are used as also the conventional maintenance brings along costs. Also, we get a long-lasting concrete road and, as a bonus, a longer lifetime of the structures, eliminating the physical wear and tear and the use of sodium chloride that conventional maintenance entails. In my thesis I described different methods for road heating and suggested options that are economical for keeping the road surface free of snow and ice. As a first option, I described the use of existing district heating network to draw heat from the primary return pipe of central heating systems. I also described the potential of using district cooling. As a second option, I described the use of exhaust air from building ventilation systems to heat the road surface in the vicinity of buildings. Next, I described a solution for the use of residual energy in buildings as the operation of cooling systems generates large amounts of heat, which is usually conducted to the roof where it is transferred to the air. My aim was to use the residual energy to heat the roads around the buildings via a heating pipe installed in the concrete road. As a last option, I focused on storing the heat in the embankment. In addition, I described the causes of degradation of roads and structures, the formation of slippage and