Kanamunade tootepakendite vastavus reklaamiseaduses ja pakendiseaduses toodud nõuetele

Töö oli koostatud teemal Kanamunade tootepakendite vastavus reklaamiseaduses ja pakendiseaduses toodud nõuetele. Lõputöö eesmärk oli analüüsida kanamunade tootepakendite vastavust reklaamiseaduses ja pakendiseaduses toodud nõuetele ning teha ettepanekuid kanamunade tootepakendite õigusaktidega ja hea kauplemistavaga kooskõlastamiseks. Töö esimeses peatükis andis autor ülevaate reklaami ajaloost ja kirjeldas reklaamiseadusest tulenevaid põhimõtteid. Töö käigus jõudis autor järeldusele et reklaami areng on tihedalt seotud tööstuse arenguga. Reklaam ettevõtete edu üks alustalasid, mis avaldab neile tugevat majanduslikku mõju. Vältimaks tarbija eksitamist ebaõige reklaamiga, on seaduseandja pidanud vajalikuks reguleerida reklaamiturgu seadusandlike meetoditega, kehtestades nii üleeuroopalised, kui siseriiklikud nõuded reklaamile, sh on keelatud tarbijat eksitav reklaam. Riiklikud meetmed reklaamile on vajalikud tarbija, kui nõrgema ja vähemteadliku osapoole kaitseks. Tarbijat eksitav reklaam ei ole kahjulik mitte ainult tarbijale, vaid võib tekitada ka turumoonutusi, kuna eksitav turundus võib kahjustada väike- ja keskmiste ettevõtete toimetulekut. Töö teises peatükis vaatles autor pakendiseadusest tulenevaid nõudeid tootjale ja kauplejale ning kauplemise ja kauba reklaami eetilisi aspekte ja häid tavasid. Töö käigus jõudis autor järeldusele, et tarbija puutub igapäevaselt kokku pakendireklaamidega. Pakendireklaamide, nagu reklaami eesmärgiks üldiselt, on tarbija mõjutamine tarbimisotsuse tegemisel. Tänapäeval, kui suur osa reklaamist st pakendireklaamist on liikunud digitaalsesse maailma, on eriti oluline, et reklaamis ja pakenditel olev teave toote omaduste, säilitamise, tootja jne oleks tõene ja tarbijale selgelt arusaadav. Eriti haavatavad on eksitava või ebaeetilise reklaami suhtes noored ja lapsed, kes on aktiivsemad digilahenduste kasutajad. Kolmandas peatükis on kirjeldatud empiirilise uuringu metoodika. Uuringu läbiviimiseks on kasutatud ankeetküsimustikku ja tulemusi analüüsiti kombineeritud metoodikaga. Uuringu valimi moodustamisel on kasutatud mugavusvalimit ning saadud andmeid analüüsitud ja seotatud teooriaga. Neljas peatükk keskendus tootepakendite uurimisele ja ankeetküsimuste vastuste analüüsimisele ning seoste otsimisele. Eelnevast küsitlusega saadud vastuste analüüsist nähtus, et tarbijad lähtuvad toote soetamisel eelkõige ostuharjumustest ning vähem pakendist. Arvestades, et kanamuna puhul ei ole tegemist uuendusliku ja innovaatilise tootega, on ilmselt tarbija harjumused kujunenud juba varasemalt välja. Seega on võimalik, et pakend on juba varasemalt mõjutanud tarbijat ning järgnevalt teostab tarbija ostu lähtudes tarbimisharjumusest sh tuttavast pakendist. Kaubariiulis olev tuttav juba pakend võimaldab tarbijal soetada ost kiiresti ja ilma liigse ajakuluta. Kanamunade müügipakendeid võrdlevas peatükis sai selgeks asjaolu, et inimesed lasevad ennast munapakendi nimetuse ja selle sisu erinevusest mõjutada. Uuringu tulemusena selgus, et suur hulk inimesi ostavad Linnu Talu kanamune, kuna pakend rõhub sõnale „talu“. Tegelikkuses on need munad toodetud farmis, kus kasvab kümneid tuhandeid linde, kuid ettevõtte ärinimes on sõna talu (tootja Linnu Talu OÜ), seega on sõna välja toomine pakendil lubatud. Tarbijakaitseameti esitatud teabele tuginedes toidupakendi märgistus ei tohi eksitada ning toidukaupade märgistusele kehtestatud nõuete järgi peab märgistus andma õiget teavet toidu olemuse, koostise, päritolu ja teiste oluliste tunnuste kohta. See viimane sõnapaar „oluline tunnus“ on mitmeti mõistetav ja ei kohusta tegelikult mitte millekski. Uuringutulemustele tuginedes sai järeldada, et tarbija valib toote enamasti eelnevalt positiivse kogemuse põhjal, lisaks on oluline pakendi keskkonnasõbralik materjal ja soodne hind. Autor esitas ettepanekuid, mis põhinesid uuringu tulemustel. Peamised soovitused seisnesid tõese reklaamsõnumi ja munapakendil oleva tooteinfo edastamisel, sest tuginedes vastustele olid need pildivõrdlusel olulised mõjutusargumendid. Tootjal on oluline leida turul oma nišš, kasutada mahetoodete puhul kindlasti pakendil nähtaval kohal ökomärgiseid, pakkuda pidevalt stabiilselt kvaliteetset toodet. Kui ei ole võimalust eristuda pakendi välimuse osas, saab kasutada võimalust pakkuda suuri koguseid ja soodsat hinda. Analüüsides seadusandlust, järelevalveasutuste juhiseid, kohtupraktikat ning uuringu tulemusi jõudis autor järeldusele, et tarbija ostab peamiselt harjumuspärast lähtuvalt ning eelistab soodushinnaga toodet. Kuigi on sätestatud nõuded reklaamile, ei ole alati kergesti eristatav, kas reklaam on tarbijat eksitav ja mõjutab seeläbi tema majanduslikku käitumist.

This final thesis is titled Chicken eggs' packaging compliance to requirements of Commercial Code and Packaging Act. The thesis consists of 61 pages including 6 illustrations, 7 charts and 1 table. The author has used various native and foreign sources from books as well as the internet. The most important sources were Consumer Protection Board and Official Journal of the European Union. In the year of 2018 Estonian media sources discovered the facts, that several egg industries did sell their products under false names. It means, that the eggs of battery caged hens were sold as free range hens eggs. The revelation of it did bring up a conflicted between the consumers and the outlook in todays society. People tend to claim that they buy the most ecological products, yet when in store, they often chooses the cheapest they can get. The conflict also included the sellers misleading behaviour on the behalf of higher income for the producers. The purpose of this thesis is to analyze advertisements from eggpackages and create a quistionnaire in order to do that, the author established four tasks: 1) ascertain the essence of the commercial and different requirements to commercials according to the Advertising Act 2) Bring out requirements for eggboxes from the Advertising Act and Packaging Act; 3) Compose the methodology for the empirical reserch; 4) analyze eggboxes`conformity to legislation and good trading practices as well as make suggestions to reconcile current packaging trends more to the legislation and trading practices. The outcome of analyzing five different eggpackages and the quistionnaire resulted in various answers, the most frequent violations were that the advertisements provided false information. Out of five egg cartons only two were juridically correct. The author also gave seven suggestions, mainly to produce quality products and most importantly to stay honest with the information on the packages. Main recommendations are of giving consumers true perspective of the information on egg cartons as the result of questionnaire many consumers saw the information as a main source of influence.