Trasside 3D modelleerimine Sõpruse Pst lõigu näitel

Lõputöö koostamise käigus suhtlesin ma erinevate trasside valdajatega. Uurisin trasside olemust ja tausta. Töö käigus sain ma tundma rohkem programmi AutoCad Civil. Tegemist on ühe väga hea programmiga, millega on võimalik teha mitmesuguseid asju. Mõistan nüüd, miks on see nii tunnustatud ja laialt levinud. AutoCad Civilit kasutades modelleerisin ma Sõpruse Pst Linnu tee lõigu trassid ühtsele joonisele. Ma kasutasin trassi valdajate käest saadud informatsiooni, et joonised tuleksid võimalikult täpsed. Saadud informatsioon sisaldas trasside koordinaate, nende kõrgusi, trasside läbimõõte ja üldist informatsiooni paigaldamise kohta. Enamus trassid antud lõigul olid küllaltki vanad ning korralikud elektroonilised andmed puudusid. See küll raskendas minu tööd, kuid sain hakkama paberkandjatel oleva informatsiooni sisestamisega. Kahtlemata on trasside 3D modelleerimine ja ühtse andmebaasi loomine vajalik ning aitaks kaasa väga mitmes ehitusvaldkonnas. Sellest lõikaksid kasu teede-ehitajad, geodeedid, projekteerijad, päästetöötajad, omavalitsused ja trassivaldajad. See ei muudaks mitte ainult nende isikute tööd lihtsamaks, vaid ka odavamaks ning produktiivsemaks. Lisaks annaks meile rohkem aimu sellest, mis toimub meie jalge all. Ka vähem asjaga kokkupuutuvad inimesed saaksid huvi korral asjast ülevaate. Trasside paigaldamine ja haldamine muutuks seeläbi kontrollitumaks, kuna tehtaks rohkem meeskonnatööd. Väga tähtis aspekt ühtse andmebaasi juures oleks trassi valdajate omavahelise suhtlemise suurenemine. Kui alustataks mingisugust tööd kindlas piirkonnas, siis andmebaasi kaudu antaks sellest teada ka teistele võrguettevõtetele. Nemad saaksid saata vajaliku informatsiooni ning joonised. Töid teostav ettevõte oleks siis kõigega kursis ning tööd peaksid sujuma probleemideta. Tööde teostajal oleks saadud informatsiooni näol ka teatud garantii. Kui informatsioon ei pea paika ning vigastatud kaabli asukoht on hoopis teine, siis ei ole ta kohustatud trahve maksma. Ometi on ka mõningaid probleeme. Nagu öeldud, peaks olema andmebaas ja 3D joonised küllaltki täpsed ning detailsed. Selleks oleks vaja olemasolevate trasside täpseid andmeid. Paljudel trassidel need aga puuduvad. Mitukümmend aastat tagasi paigaldatud trassidel puuduvad täpsed asukoha ja sügavuse koordinaadid. Nendeta jääks aga andmebaas ja joonised lünklikus, mis raskendaks ka edaspidi projekteeritavate trasside planeerimist. Pöörasin suurt tähelepanu ka normidele ja nõuetele. Seda eelkõige sellepärast, et normid oleksid ühest kohast võtta. Tõin välja nõutavad paigaldamise sügavused, kaugused teistest trassidest jne. Ühtset andmebaasi luues, tuleks konsulteerida ka spetsialistidega, kes on trasside paigaldamisega kokku puutunud ning teavad millised probleemid ette võivad tulla. Lõputöö raames tehtud küsitluses, kus küsisin trassivaldajatelt, projekteerijatelt ja ehitajatelt, et mida nemad arvavad 3D modelleerimisest ja ühtse andmebaasi loomisest, oli vastukaja positiivne. Arusaam on ühtne: see muudaks töö lihtsamaks ja odavamaks. Siiski ei soovi keegi teha ennatlikke riske programmi käivitamiseks, kuna see võtaks nii aega, kui ka raha. Kui suudetaks teha kindla territooriumi peale sarnane andmebaas ning see ennast ära tasuks, siis ollakse nõus ka enda poolt midagi andma. Minu vaatepunktist, olles asjaga nüüdseks päris palju kokku puutunud, leian et taoline süsteem oleks ikkagi vajalik. Kindlasti oleks programmi käima lükkamine keerukas, kuid tasuks ennast tulevikus ära. Sellega tuleks aga hakata koheselt tegelema, edasi lükkamine muudab asja ainult raskemaks. Uute trasside ehitusel ja paigaldamisel tuleks juba nüüd paika panna kindlad koordinaadid, et ei tekiks samasugust probleemi nagu on vanade trassidega. Kindlasti peaks alustama juba täna uute trasside peale mõõdistamisega. Lisaks tuleks teha ettepanek organisatsioonidele, kes suudavad programmi finantseerida. Kuna taoline süsteem on ka mujal maailmas puudulik, siis saaksime edaspidi oma kogemustest ka teisi aidata. See näitaks Eesti innovatiivsust ja julgust proovida uusi asju.

The subject of the thesis is „Pipeline 3D modeling on the example of Sõpruse Pst“. The purpose was to give a solution and overview of modeling pipelines and creating a combined database. Sõpruse Pst as an example was used to give some real life data to the thesis. Designing the project started by gathering information from utility network owners. It was important to get data as much as possible connected to the pipelines under Sõpruse Pst. The most valuable data was the position of the pipeline, but also the diameter, material and so on. I got the heigths of the existing ground from Tallinn Municipal. That way I got realistic view, how the pipes are located. I used AutoCad Civil 3D to design the existing pipeline. I used collected data, such as the lenghts, diameters, distance between pipelines and materials used to build them. Creating a combined database is also actual at the moment. It would help to save time and money. To create this combined database it is necessary to know all the positions and diameters of the pipelines. The database should have information that includes all the pipeline network, only then it serves its full purpose. Writing my thesis I wanted to analyse pros and cons of creating this combined database. For sure it would be necessary and it would ease the job of designers, constructors and geodesists easier. Creating this program would not be that easy. Mostly because it is something, that has not been done before and due to that there are not much experience in that field. Also many pipelines are built long time ago and there is not all the necessary information about them. Whitout this information combined database is not perfect. Taking everything together I think we should start creating combined database, altough there are cons and some problems. 3D modeling would give us a realistic picture of what is going on under our feet. If we postpone it, then it will be even harder to create it.