Laoaadresside lahenduse väljatöötamine hulgikaubandusettevõtte näitel

Laokuludel on hulgikaubanduses suur osakaal, kuna tarnekindluse tagamiseks ladustatakse suuri kaubakoguseid. Seetõttu on oluline, et hulgikaubandusettevõtete laod toimiksid võimalikult kulusäästlikult ja efektiivselt. Lõputöö „Laoaadresside lahenduse väljatöötamine hulgikaubandusettevõtte näitel“ eesmärk oli hulgikaubandusettevõtte laole välja töötada laoaadresside lahenduse süsteem. Ettevõttel on lõppeesmärk ja ka vajadus oma laoprotsessid digitaliseerida. Selleks oli esmajärekorras vajalik luua laoaadresside süsteem. Laoaadresside lahenduse väljatöötamine loob ettevõttele olulise aluse edasiseks kogu laotöö digitaliseerimiseks. Lõputöö uurimisprobleemiks oli mälu baasil toimiv hulgikaubanduse ladu, kus laotöötajatel puudub täpne ülevaade kaupade asukohtadest laos. Lõputöö eesmärgini jõudmiseks leiti vastused püstitatud uurimusküsimustele. Uurimisküsimustele vastamiseks kasutas autor kombineeritud uurimismeetodit. Kvantitatiivse andmete analüüsi käigus leiti lao peamised tootlikkuse näitajad. Kvalitatiivse meetodina autor vaatles ja kaardistas peamised laoprotsessid, mis kirjeldati AS-IS protsessijoonistena. Iga protsessi juures toodi välja peamised probleemkohad seoses laoaadresside puudumisega. Lisaks kaardistati lao hoiustamissüsteem ning kaupade ja töötajate liikumisteekonnad. Autor külastas ka kolme erineva suurusega ladu, et vaadelda, kuidas on teised ettevõtted oma laoaadresside süsteemi lahendanud. Uurimuse käigus selgus, et laoasukohtade puudumisega seoses on suurimaks protsesse läbivaks kitsakohaks ebaefektiivne aja- ja ressurssikasutus. Laos kulutatakse liigselt aega kaupade asukohtade tuvastamiseks, mida saaks kasutada põhiülesannete täitmiseks. Seda kinnitasid analüüsi käigus leitud madalad laotöö tulemuslikkuse näitajad. Ettevõtte komplekteerijate päevane keskmine väljastatud artikliridade arv töötaja kohta on koos tõstukijuhiga 129,37 ja ilma 155,24. Kõikidest kliendipretensioonidest moodustasid 79% komplekteerimisvead. Sissetulekul kasutatava renditööjõu tulemusnäitajaks on 0,086 rida tunnis. Tõstukite kasutamise koefitsiendiks on 19%. Uurimustöö käigus selgus lisaks puudulik andmete kättesaadavus. Vajalikku infot ei olnud alati võimalik saada ning olemasoleva pidi kokku tõstma erinevatest programmidest ja failidest. Kombineeritud andmete analüüsi põhjal pakkus autor ettevõttele välja laoaadresside lahenduse koos ülevaatega tulevastest protsessidest. Autori ettepanek laoaadresside lahenduseks oli koridoripõhine süsteem. Antud süsteemi puhul on riiulikoridori vahel olevad riiulid märgistatud sama tähistusega. Ühel pool kasutatakse hoiukohtadel paaritud numbreid ja teisel pool paarisnumbreid. Autor tegi ettepaneku liikumisteekond muuta ussikujuliseks ning kasutada samaegselt ka siksak komplekteerimist. Riiulite korrused üks kuni kolm soovitas autor määrata laohaldustarkvaras aktiivkorrusteks ning kõik reservkorrused algavad tähistuse numbriga neli. Veel andis autor omapoolsed soovitused laohaldustarkvara ja PDA-seadmete valikuks. TO-BE potsessimudelite näol anti edasi tulevaste protsesside kirjeldused peale laoaadressside süsteemi kasutuselevõttu koos toetava laohaldustarkvara ning PDA-seadmetega. Iga protsessi juures toodi välja ka võrdlus AS-IS-iga vähenenud tegevuste ja ajalise kokkuhoiu osas. Protsesside ajavõit jääb vahemikku 3-13 minutit iga tsükli korral. Lõpetuseks tegi autor ettevõttele veel paar üldisemat ettepanekut ning andis hinnangu soovituste rakendatavuse ja olulisuse järjekorra osas.

Storage costs have a large share in wholesale trade, as large quantities of goods are stored to ensure supply reliability. Therefore, it is important that the warehouses of wholesale companies operate as costeffectively and efficiently as possible. The aim of the thesis "Development of a warehouse address solution on the example of a wholesale company" was to develop a warehouse address solution system for the warehouse of a wholesale company. The company has the ultimate goal and also the need to digitize its warehouse processes. For this, it was first necessary to create a system for warehouse addresses. The development of a solution for warehouse addresses creates an important basis for the company for further digitalization of all warehouse work. The research problem of the thesis was a memory-based wholesale warehouse, where the warehouse workers do not have an accurate overview of the locations of the goods in the warehouse. In order to reach the goal of the thesis, answers to the set research questions were found. To answer the research questions, the author used a mixed research method. During the quantitative data analysis, the main productivity indicators of the warehouse were found. As a qualitative method, the author observed and mapped the main warehouse processes, which were described as AS-IS process drawings. For each process, the main problem areas related to the lack of warehouse addresses were identified. In addition, the warehouse storage system and movement routes of goods and employees were mapped. The author also visited three warehouses of different sizes to see how other companies have solved their warehouse address system. In the course of the research, it was revealed that the biggest bottleneck in the processes in relation to the lack of warehouse locations is the inefficient use of time and resources. An excessive amount of time is spent in the warehouse identifying the locations of items that could be used to perform basic tasks. This was confirmed by the low performance indicators of warehouse work found during the analysis. The daily average number of article lines issued by the company's assemblers per employee is 129.37 with the forklift operator and 155.24 without. Picking errors accounted for 79% of all customer claims. The performance indicator of the hired labor used in the income is 0.086 lines per hour. The coefficient of use of forklifts is 19%. In the course of the research, insufficient data availability was also revealed. The necessary information was not always available, and what was available had to be collected from various programs and files. Based on the analysis of the combined data, the author proposed a warehouse address solution for the company with an overview of future processes. The author's proposal for a solution for warehouse addresses was a corridor-based system. In this system, the shelves between the corridors of shelves are marked with the same designation, and even numbers are used for storage on one side and uneven numbers on the other side. The author proposed to make the movement path snake-shaped and to use zigzag assembly at the same time. The author suggested that shelf floors one to three be designated as active floors in the warehouse management software, and all reserve floors begin with the designation number four. The author also gave his own recommendations for the selection of inventory management software and PDA devices. In the form of TO-BE business models, descriptions of future processes after the introduction of the warehouse address system with supporting warehouse management software and PDA devices were passed on. A comparison with AS-IS in terms of reduced activities and time savings was also brought out for each process. The time gain of the processes is between 3-13 minutes per cycle. Finally, the author made a few more general suggestions to the company and gave an assessment regarding the applicability and order of importance of the recommendations.