Katteõmblusmasina operaatorite töö analüüs efektiivsuse tõstmiseks AGN OÜ-s
| dc.contributor.advisor | Lell, Kristi | |
| dc.contributor.advisor | Anu Tšistova | |
| dc.contributor.author | Palmi, Kirsti | |
| dc.date.accessioned | 2021-03-17T09:43:19Z | |
| dc.date.available | 2021-03-17T09:43:19Z | |
| dc.date.issued | 2017 | |
| dc.description.abstract | Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli läbi erinevate uuringute välja selgitada ettevõtte AGN OÜ katteõmblusmasina operaatorite päevanormide mittetäitmise põhjused ning teha ettepanekuid tööliste efektiivsuse tõstmiseks. Tööuurimise meetoditest kasutati: normaalaja uuringuid, päevapildistamisi ja mikroliigutuste uuringuid. Vaatlustes osales peamiselt kuus kattõmblusmasina operaatorit, seitsmes tööline otsustas peale mõningaid normaalaja uuringuid osalemisest loobuda, st päevavaatlus ja mikroliigutuste uuringud on sooritatud kuuele õmblejale. Normaalaja uuringuid kasutati operaatorite jõudluste väljaselgitamiseks toote ringse, toote kumera, varruka ja pükste allääre õmblemise operatsioonidel ning selle kaudu oli võimalik teha ka järeldusi standardaegade õigsuse kohta. Vaadeldud operatsioonide põhjal, kus 63-st 14 oli sooritatud alla normaaljõudluse, võib väita, et uuringus vaadeldud katteõmblusmasina tööle kehtestatud standardajad olid õiglased. Keskmiselt jõudsid pea kõik töölised kehtestatud ajaga või kiiremini operatsioonid sooritatud, ühe töölise jõudlus jäi alla 100%. Päevapildistamistega leiti liigsed tööaja kulutused ettevalmistusajast, päevakonstandist ja pausiajast. Liigsed tööajakulutused moodustasid tööpäevast 8,48% ehk 40,70 minutit. Ettevalmistavateks tegevusteks kasutati 16,82 minutit ehk 5,82 minutit rohkem kehtestatud ajast, suurimateks kulutusteks olid pakkide vahetamine ja operatsioonitalongide võtmine pakikaardilt nimetähtede kirjutamisega. Päevakonstandiks kulus reaalselt kaks korda rohkem aega, kui kehtestatud norm ette näeb. Tegelikult kulus 20,78 minutit ehk liigseid kulutusi oli 10,78 minutit, moodustades tööpäevast 2,25%. Suurimaks lisaajakuluks oli pausiaeg 24,10 minutiga, moodustades tööpäevast 5,02%. Rohkem kui pool sellest ajast kulus operaatoritel mittetöisteks tegevusteks nagu lobisemine, telefoniga rääkimine jms, tegeleti veel praagi parandamisega, keskmiselt 11,51 minutit päevas. Normaalaja uuringutest saadud operaatorite keskmiste jõudluste ja õmblejate praagiga tegelemise vajaduse kõrvutamisel leiti korrelatsioon. Nimelt suurima ja vähima keskmise operatsiooni efektiivsusega töölistel kulus päevavaatlusuuringutes rohkem aega praagiga tegelemisele, kui teistel töölistel. Siit ja pausiaja kestvusest tulevad ka sissejuhatuses mainitud „käärid“ õmblejate operatsiooni jõudluse ja päeva efektiivsuse vahel. Mikroliigutuste uuringuid kasutati tööliigutuste ja nende arvu väljaselgitamiseks. Selleks analüüsiti normaalaja uuringute käigus filmitud operatsioone, mis jagati arvutiprogrammiga lühikesteks kaadriteks. Analüüsi tulemustena selgitati välja, et enamike katteõmblusmasina operaatorite poolt kasutatavad töövõtted toote ringse ja varruka allääre õmblemisel on sarnased, registreeriti kaks töölist, kelle käte liigutuste arvud teistest suuresti erinesid. Keskmisest rohkemate liigutuste sooritamine tähendab, et õmblejal on valed töövõtted, ta teeb lisaliigutusi ning sellega võib kaasneda operatsiooni jõudluse vähenemine. Liigutuste analüüsist selgus ka see, et 158,27% keskmise efektiivsusega operaatori töömeetodid ei erine teistest liigutuste arvu poolest, vaid ta sooritab neid kiiremini. Tööliste efektsiivsuse tõstmiseks tehti ettepanek kehtestada standardmeetodid. Liigsete liigutuste ja ebaõigete töövõtete likvideerimine tõstab lisaks operatsiooni sooritamise efektiivsusele töötahet, vähendab koormatust ja liigseid ajakulutusi, nagu niidistamine ja praagi parandamine. Lisaks oleks abi operatsioonide varieerumisest ehk õmblejate poolt erinevate katteõmblusmasina operatsioonide sooritamisest. Varieerumine kinnistab standardmeetodeid, vähendab monotoonsest tööst tulenevat mentaalset ja füüsilist koormust, võimaldab tööd paremini korraldada ja tasakaalustab õmblejate ettevalmistusaegu ja päevakonstandi kulutusi. Kindlasti tuleks ka õmblejate tähelepanu juhtida liigsetele ajakulutustele, kuna nad ei pruugi olla teadlikult, kuhu tegelikult tööaeg kaob. Veel võib pakkuda välja elemente, näiteks stange vahetamine, mida oleks võimalik ajaliselt kiiremini sooritada. Üheks viisiks, kuidas katta ettevalmistusaja ja päevakonstandi liigsed kulutused, on taastusaja vähendamine 15-minuti võrra ehk 30-minutile. Antud meetodiga võib olla oht tööliste kurnatuse tekkimiseks, selleks tuleks enne abiaja ümberjagamist uurida täpselt, miks lisaajakulutused tekkisid ning kehtestada standardajad ja efektiivistada olemasolevat taastusaega. Diplomitöö autor avaldab tänu oma juhendajale ettevõtte AGN OÜ tootmisjuhile K. Lellele ning Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A. Tšistovale ja konsultandile M. Beilmannile. | et |
| dc.description.abstract | The aim of this graduation thesis Work Analysis of Cover Stitch Machine Operators for Efficiency Improvements in AGN OÜ is to determine reasons, why workers are enable to accomplish fair days’ work set by company, and propose methods for productivity increase. Data for the thesis were gathered with time study, work sampling and micromotion study. Research started with seven participants, after few time study measurements were taken, seventh worker decided to drop out of the study, therefore work sampling and micromotion studies are based on observation of six sewers’. The objective of time study were to determine workers efficiency performing following operations: hemming of garment’s circular, garment’s rounded, sleeve and pantleg hemline, thus conclude if standard times set by company are fair. 14, out of the 63 observed operations, were executed under normal performance rate. Furthermore, in average most worker’s managed to accomplish operations with standard time or faster, only one-s performance was under 100% rate. These result show that set standard times are fair. Work sampling revealed 40,70 minutes of excessive time consumption in bundle handling, preparation elements and as pause time – forming 8,48% of 480-minute workday. Bundle handling activities took in average 16,82 minutes, 5,82 minutes more than company’s standards stated, most time consuming were garment or detail bundle handling and taking of operation ticket with initial writing on a bundle card. For preparations worker’s needed double the amount of time than company’s rate, average preparation time was 20,78 minutes, excessive time 10,78 minutes forms 2,25% of a workday. Pause time was major contributor to loss of productive time – 24,10 minutes, which makes 5,02% from 480 minutes. More than half of 24,10 minutes was used to non-work related activities like chatting, use of mobile phone etc, 11,51 minutes was needed to repair defective seams. Comparing performances derived from time study and time used for defective seam repairment, link was found. Worker’s with highest and lowest average performance needed more time to redo defective seams, than other observed operators. In addition to excessive time consumption in some work elements, these results illustrate perfectly why operation performance and fair day’s work contradict each other. Micromotion study was used to determine working methods of the operators, by analysing videotapes filmed in time study. Most of the methods used by workers were similar, however two operators were registered, who used more motions than average. This indicates that given workers have poor work skills, thus having lower performance rating. Also, study showed that worker with highest performance, 158,27%, did not have better methods than other sewers’, but faster movements. On the basis of the results of this research, proposals were made for improving workers performances. Firstly, company should implement standard working methods. By eliminating unnecessary motions willingness to work increases, fatigue and time lost in different work elements decreases. Secondly, operations carried out by sewers’ should vary, it helps to fasten standard methods, decrease mental and physical fatigue caused by monotonous work, improves work planning and levels time used for bundle handling and preparation elements. Thirdly, workers may not be aware of the time losses in workday, so their attention should be brought to these excessive time consumptions. Furthermore, elements, which can be accomplished faster should be offered. One way to tackle excessive time consumption in bundle handling and preparations is to decrease rest allowance from 45 minutes to 30 minutes. Decreasing rest allowance might built up fatigue, therefore additional studies should be made, to determine exact causes of time losses, before implementing new allowance standards. Also, very important is to make workers’ recovery from fatigue more efficient. Author of the thesis would like to express gratitude to supervisor, Production Manager of AGN OÜ, K. Lell, supervisor from Tallinn University of Applied Sciences A. Tšistova and consultant M. Beilmann. | en |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/1684 | |
| dc.language | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject.classification | Clothing and Textiles--Field Studies | en |
| dc.subject.classification | Rõivad ja tekstiilid--Tööuuringud | et |
| dc.subject.other | Rõivaste tehniline disain | et |
| dc.subject.other | Technical Design of Apparel | en |
| dc.title | Katteõmblusmasina operaatorite töö analüüs efektiivsuse tõstmiseks AGN OÜ-s | |
| dc.title.alternative | Work Analysis of Cover Stitch Machine Operators for Efficiency Improvements in AGN OÜ | |
| dc.type | thesis | en |
| dc.type | lõputöö | et |