OÜ Kaubaekspressi Tallinna piirkonna alltöövõtjate lepingulise aja optimeerimine
| dc.contributor.advisor | Suursoo, Jüri | |
| dc.contributor.author | Arak, Helle | |
| dc.contributor.author | Kitsing, Liis | |
| dc.date.accessioned | 2021-03-17T09:16:21Z | |
| dc.date.available | 2021-03-17T09:16:21Z | |
| dc.date.issued | 2014 | |
| dc.description.abstract | Käesolevas lõputöös analüüsiti OÜ Kaubaekspressi osakondade väljakujunenud teeninduspiirkondade mõistlikkust kaartide põhjal kolme nädala jooksul. Analüüsi tulemusena leiti, et teeninduspiirkonnad katavad kogu Eesti, kuid oleks võimalik vedusid teostada ka kulusäästlikumalt, muutes osakondade teenindusulatust. Põhilne muudatus on Tartu osakonna teeninduspiirkonna vähendamine ning sellevõrra Jõhvi ja Pärnu osakonna teeninduspiirkonna suurendamine. Lisaks võiks ettevõte kaaluda uue osakonna loomist Kesk-Eestisse, kuna antud hetkel teenindustihedus selles piirkonnas on võrdlemisi suur, kuid pole üheselt määratletud, kelle haldusesse piirkond kuulub. Teiseks analüüsitavaks osaks oli ettevõtte tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüs SWOT põhimõttel. Selgus, et ettevõtte nõrkusi on võimalik leevendada võrdlemisi lihtsate viisidega ning samuti tuleb tähelepanu pöörata tugevustele, et ära kasutada turul olevaid võimalusi. Põhiline lõputöö analüüs seisnes ajakasutuse ja kaubaruumi täituvuse uurimine. Alltöövõtjate ajakasutuse efektiivsuse analüüsist tuli välja, et põhiline kuluallikas alltöövõtjate tasustamisel on Tallinna terminal, kus on võimalik kulusid vähendada kuni poole võrra kiirendades terminali protsesse. Alltöövõtjate motiveerimisest on võimalik säästa kuni 20% kuludest, mis on samuti märkimisväärne osa. Motivatsiooni tõstmiseks pakutakse välja kombineeritud tasustamise süsteem –lepingujärgne põhitasu ning lisatasud teenindatud klientide eest tunnis. Korjevedudel esines suur tühisõitude hulk, mis tähendab, et infovahetus klientidega on puudulik ja vajab arendamist. Kaubaruumi kasutamise efektiivsuse analüüsi tulemusena selgus, et veetavaks kaubaks on valdavalt kergekaalulised kaubaühikud, mille tulemusena ei ole efektiivne tarifitseerida alusekaupu kaalu alusel. Laadimismeetri alusel analüüsitud kandevõime kasutusteguri analüüsis selgus, et 50% analüüsitud veoringidest oli kandevõime kasutustegur alla 0,7. Antud veoringide valimis esinesid veoringid, mille tarifitseerimine ei sõltu laadimismeetrist. Antud veoringide osakaal on 26%. Kolmandaks analüüsiti kandevõime kasutustegurit veoringide tarifitseerimise alusel, kus jäeti valimist välja eritariifsed veoringid. Antud analüüsis ilmes asjaolu, et ühe võtmekliendiga sõlmitud kokkulepe, et tarifitseerimise aluseks on alusekaupadel laadimismeeter alates 1,6-st laadimismeetrist. Mistõttu esines veoringe, mille kandevõime kasutustegur alanes alla 0,7. Ebaefektiivse kaubaruumi kasutusega veoringid moodustavad ligikaudu 10 %. Tallinna piirkonnas on kriitilisem ajakasutus, kuna vahemaad on väikesed ning klientide sagedus on suurem. Veopargi kasutamisel peab sellega arvestama. Hetke olukorras on OÜ Kaubaekspressi Tallinna piirkonna veopark optimaalne. Sellegi poolest soovitab töö autor peale protsesside ülevaatamist ning ajakasutuse efektiivsuse tõstu veopargi optimaalsust kontrollida. Efektiivsuse tõusuga suudetakse teenindussagedust autojuhi põhiselt tõsta, mistõttu väheneb vajadus antud veopargile. Töö käigus selgus, et suureks ajakulu põhjustajaks on Tallinna terminal, mistõttu analüüsiti selle protsesse lähemalt. Selgus, et terminali protsessid on läbi mõtlemata ning töö efektiivistamiseks on mitmeid võimalusi. Terminali territooriumi suurendamiseks on võimalus laiendada laopinda teise korruse juurdeehitusega. Antud ettevõttes oleks mõistlik terminalis kasutada U-kujulise kaubavoo asemel I-kujulist kaubavoogu, mis annaks võimaluse ühel hoone poolel kaupasid vastu võtta ning teisel väljastada. Terminaliala peaks olema sektsioonideks jagatud ning märgistatud, et kaupade paiknemine oleks üheselt mõistetavas kohas. Lisaks peaksid kaubaühikud olema ühtemoodi markeeritud kleebistega, millelt oleks võimalik andmed arvutisse skanneerida optilise seadmega triipkoodilt. Analüüside tulemusena on näha, et peamine fookus peaks minema terminali protsesside efektiivsemaks muutmiseks ning ajakokkusurumismeetodite kasutamine. Kaubaruumi kasutamise tõstmine ei suurendaks oluliselt alltöövõtjate tööefektiivsust, kuna Tallinna piirkond on väga ajakriitiline. Töö hüpoteesiks oli, et OÜ Kaubaekspressi alltöövõtjad on vähemotiveeritud oma tööaega efektiivselt kasutama. Analüüsi käigus selgus, et töö hüpotees on osaliselt tõene. OÜ Kaubaekspressi alltöövõtjate töö efektiivsust oleks võimalik tõsta vähemalt 20%. Lisakulu ja tööaja mitteefektiivne kasutamine tuleneb ka Tallinna terminali tööprotsesside aeglusest. | et |
| dc.description.abstract | The purpose of this study is to analyze the rationality of service areas in Ltd. Kaubaekspress based on three weeks of data. Specifically to find out the strengths, weaknesses, opportunities and threats of the company on the basis of SWOT anaysis. In addition, this study analyzes the contracted subcontractors’ time use and use of cargo room capacity, and analyzes the processes in the main terminal that is located in Tallinn. The hypothesis: subcontractors are little motivated to use their working hours effectively. The company has four departments in Estonia: Tallinn, Tartu, Jõhvi and Pärnu region. This study found that service areas can be optimized through expanding the Jõhvi and Pärnu region service areas and reducing the Tartu region service area. The Tartu region deparment is too wide-spread, which is ineffective since charges are calculated from the distance driven. By comparison, there is potential to expand the Jõhvi and Pärnu department service areas, and the possibility of creating a new department in the central area since the trade volumes are relatively big, the territory is chaotically covered and it is undefined which serving area it is currently part of. The results of SWOT analysis show that the company can use its strengths to reduce threats, use its opportunities to reduce weaknesses, and shows what could happen if the weaknesses coincide with threats and strengths with opportunities. The results of the time use analysis shows that the main loss of time comes from the main terminal, located in Tallinn. By using time compression management in the main terminal the company can reduce expenses for subcontractor’s by up to 50%. By using time compression management in subcontractor’s delivery points during the working hours the company can reduce expenses by up to 20%. To motivate the subcontractors the author’s suggestion is to change the payment principle. Currently the payments for the service are based on an hourly rate. For motivating the workers, author suggests to determine a base payment per month with an additional bonus determined as a function of the number of deliveries made each hour. The cargo room should always be used 0,7 or over capasity. Capacity analysis results shows that predominantly lightweight cargo is tranported, which means that it is not reasonable to charge by weight of the pallets. If the analysis was based on loading meters, then the capacity usage was under 0,7 50% of the time. In addition the use of cargo room capacity was analyzed based on charge. The analysis had the best results – there were just a few times when the use of capacity was under 0,7. The results of analyzing the terminal processes showed that there is much to improve. The flow of cargo in the terminal is inefficient, which can be improved by changing the principle from U-type to I-type. The trade units were unmarked or poorly marked, which can be improved by developing a scanner and sticker system where the consignee and other important information is marked. The terminal area is in the same room as the warehouse and the terminal area is too small, which can be impoved by expand the warehouse area to the second floor which also expends the terminal area. Currently the terminal area is unmarked, which makes the cargo placement random and it can be difficult to find required cargo. This problem can be solved by marking the terminal area into different sections which can be indicated in the cargo papers. The analysis shows that the main focus should go to the main terminal and time compression management. The cargo room capacity is already used well and, as the Tallinn region is time-critical, it can’t be changed significantly to be more effective. The hypothesis is partly true. Using time compression management, the company can reduce expenses for subcontractors by 20%. Additional cost also comes from the poorly organized terminal processes. By improving the terminal processes, the company can reduce subcontractor’s expenses by 50%. | en |
| dc.identifier.uri | https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/786 | |
| dc.language | et | |
| dc.publisher | Tallinna Tehnikakõrgkool | |
| dc.subject.classification | Transport--Logistics--Logistics and Supply Chain Management--Transport Systems and Forwarding | en |
| dc.subject.classification | Transport--Logistika--Logistika ja tarneahela juhtimine--Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine | et |
| dc.subject.other | Transport ja logistika | et |
| dc.subject.other | Transport and Logistics | en |
| dc.title | OÜ Kaubaekspressi Tallinna piirkonna alltöövõtjate lepingulise aja optimeerimine | |
| dc.title.alternative | The Working Time Optimization of Ltd | |
| dc.type | thesis | en |
| dc.type | lõputöö | et |