Auditi efektiivsuse tõstmine Audiitorteenuse OÜ näitel

Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Audiitorteenuse OÜ töövõttude läbiviimise kitsaskohad, mille tulemusena töövõttude ajakulu suureneb ning läbi selle kasumlikkus langeb. Auditi efektiivsus tõstmine tänasel audiitorteenuste turul on aktuaalne koroonaviiruse pandeemia tagajärjel tekkinud majanduslangusest. Olukorras, kus majandus langeb ning turul on rohkelt audiitorettevõtjaid, kelle peamiseks eristumise vahendiks on hind, on võtmetähtsusega audiitorteenuste efektiivsuse suurendamine peamiselt läbi kulutatud aja kliendile. Ajakulu on pöördvõrdeline kasumlikkusega. Ülesanne on keeruline, sest samal ajal audiitorteenuste turu karmid regulatsioonid seavad piirangud efektiivsusele kohustuslike protseduuride näol. Töö eesmärgini jõudmiseks selgitati välja kohustuslikud protseduurid auditi läbiviimisel efektiivsuse suurendamise võimaluste leidmiseks ning koostati ja viidi läbi küsitlus Audiitorteenuse OÜ-s, et nendest lähtuvalt kontrollida antud ettevõtte efektiivsuse suurendamise võimalusi. Selleks, et saada vajalikke uurimisandmeid kasutati poolstruktureeritud küsitlust, mille puhul anti küsitlused personalile uurija poolt üle selgitustega, kuidas ankeeti täita ning mis on antud uurimuse eesmärk. Nädalase ajavahemiku jooksul täideti küsitlus, mis tagastati uurijale e-kirjaga. Teostatud uuring oli oma olemuselt kvalitatiivne, mille eesmärk oli saada terviklikku empiirilist andmestikku. Valimi moodustamisel kasutati sobivusvalimit, mille puhul on lubatud intervjueerida kõige paremini kättesaadavaid valdkonnas kompetentseid isikuid. Küsitluse vastused on esitatud tekstina, kirjeldava statistika tabelitena ja arvjoonistena. Vastuseid analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, mis on sobiv vastajate hinnangute põhjal erinevate lahenduste ja võimaluste leidmiseks, mis võimaldavad teha järeldusi ja ettepanekuid auditi efektiivsuse tõstmiseks. Audiitorteenuse OÜ personali vastuste tulemustena kajastusid järgmised kitsaskohad auditi läbiviimisel, mille abil saab autori arvates auditi läbiviimist efektiivsemaks muuta: • enim tuleb rõhku panna kontrollide dubleerimise vähendamisele ning olulisemalt suuremat tähelepanu suunama planeerimisele, kus õige olulisuse määramisega võimalik tehtavaid substantiivseid protseduure vähendada ning jõuda seeläbi vajaliku hinnanguni kiiremini; • kriitiliselt tuleb mõelda personali kvalifikatsiooni tõstmisele ning teadmiste suurendamisele nii auditi kui ka infotehnoloogiliste vahendite kasutamisel, mis annaks suurema automatiseerituse ning seeläbi väheneb ajakulu; • küsitluse tulemusena joonistus välja muster, mille kohaselt saab tööpabereid oluliselt parendada mõningate puuduste likvideerimisel ning veelgi enam eeltäita tööpabereid nii planeerimise kui ka läbiviimise etapis, mille tulemusena auditi efektiivsus tõuseb; • enam tuleb rõhku panna hästi täidetud tööpaberitele ning korralikult dokumenteeritud tõendusmaterjalile, mille arvelt saab oluliselt aega kokku hoida järgmisel aastal vormistuselt ning korduvakasutatavate tõendusmaterjalide, näiteks pikaajalised laenulepingute dokumenteerimisel ning läbi töötamisel töövõttu läbiviies; • vaadata üle kriitilise pilguga kõik töövõtud, mille puhul saaks veelgi enam minimaliseerida kliendi juures kohapeal käimist, mille tulemusena auditi efektiivsus tõuseb aja arvelt, mis muidu kuluks kliendi juurde kohale ja tagasi kontorisse sõiduks; • parandada kliendilt saadava info kvaliteeti seal, kus võimalik ning töövõtt teostada järjest nii, et töövõtt ei jääks mitme kuu peale venima, mille tulemusena väheneb aeg, mis kulub töösse süvenemiseks; • kriitiliselt tuleb kaaluda spetsiaalse auditi tarkvara või kindluse mudeli kasutamist auditite läbiviimisel; • parandada suhtlust audiitorite ning assistentide vahel, kus assistendid ootavad kiiremat tagasisidet auditi käigus tehtud tööle ning tekkinud küsimustele. Lisaks sellele oodatakse operatiivsemat info jagamist audiitori poolt kui audiitor on mõne küsimuse ise ära täitnud ning kliendiga jaganud, et vältida küsimustega topelt tegelemist. Lõputöö tulemused annavad võimaluse mõista auditi efektiivsuse tõstmise võimalusi Audiitorteenuse OÜ näitel ning näha võimalikke kitsaskohti auditi läbiviimisel, mille lahendamise tulemusena on võimalik auditit oluliselt efektiivsemaks muuta.

The purpose of the thesis was to find out the bottlenecks in carrying out the work of the Audiitorteenuse OÜ, which result in an increase in the time spent on the work and in a decrease in its profitability. Improving audit efficiency in today’s market of auditing services is topical for the economic downturn resulting from the coronavirus pandemic. In a situation where the economy is in decline and the market features a large number of auditors, whose main means of differentiation is price, increasing the efficiency of auditing services is of the utmost importance, mainly through time spent on the client. Time spent is inversely proportional to profitability. The task is difficult because, at the same time, tough regulations in the market of audit services impose limits on efficiency in the form of mandatory procedures. In order to reach the purpose of the research, the author detected the mandatory procedures for finding ways to increase efficiency when conducting an audit and prepared a survey to carry out within the Audiitorteenuse OÜ to check the possibilities of increasing efficiency of the given company. To collect the data, the author conducted a semi-structured survey among all employees of the Audiitorteenuse OÜ, in which case the author personally handed the form to the respondent and, as an investigator, spoke about the purpose of the study, specified the requirements for filling out the form and answered the questions raised. The respondent filled out the form at the appropriate time and then returned it by post or brought it to an agreed location. The conducted study is qualitative in nature, aimed at obtaining a comprehensive empirical dataset. In the selection of the sampling, the author used a sampling of suitable candidates allowing to interview the best available persons competent in the field. The answers to the survey are presented in the form of text, descriptive statistics tables and figures. The author analysed the responses using a qualitative content analysis method, which is suitable for finding different solutions and opportunities based on the respondents’ assessments, allowing conclusions and suggestions to be drawn to improve the effectiveness of the audit. As a result of the answers of the staff of the Auditorteenuse OÜ, the following shortcomings were reflected in the audit, the improvement of which, in the author’s opinion, could make the audit more efficient: • most emphasis should be placed on reducing the duplication of checks and, more significantly, on planning, where, in the view of the author, by determining the right materiality, it is possible to reduce the substantive procedures to be carried out and thus reach the necessary assessment more quickly; • critical consideration should be given to increasing the qualifications of staff and raising knowledge in the use of both audit and information technology tools, which would lead to greater automation and thereby reduce time spent; • as a result of the survey, a pattern was outlined, when, according to the author, the papers could be improved significantly by eliminating some shortcomings and even more by pre-filling the papers both at the planning and conduct stages, thus resulting in increased audit efficiency; • more emphasis should be laid on well-filled papers and well-documented evidence, which can save you significant time in the next year spent on the formalisation and documenting re-usable evidence, such as long-term loan agreements and when performing contracts; • critically review all engagements that could further minimize on-site visits to the client, resulting in increased audit efficiency that would otherwise be spent traveling to and from the client’s office; • improve the quality of the information received from the client where possible and to carry out the engagement in such a way that the engagement would not be delayed for several months, resulting in a decrease of the time required for delving into the work; • critical consideration should be given to the use of special audit software or assurance model when conducting audits; • improve communication between auditors and assistants, where assistants expect faster feedback on the work done and questions raised during the audit. In addition, more efficient information sharing by the auditor is expected once the auditor has completed some of the issues himself and shared them with the client to avoid double dealing with the questions. The results of the thesis give an opportunity to understand the possibilities of improving the efficiency of the audit by example of the Audiitorteenuse OÜ and to see possible bottlenecks in the conduct of the audit, as a result of which it is possible to significantly improve the effectiveness of the audit.