Traumateadlikkus Lääne-Virumaa perekodu perevanemate hulgas

Eestis on viimase aastakümnete jooksul vähenenud asendushooldusteenusel olevate laste arv enam kui kaks korda. Asendushooldusteenust osutatakse järjest rohkem perevanematega ja 2020. aasta lõpus elas lapsi 66% perekodus. Eestis eraldatakse laps üsna äärmuslikul juhul ning seetõttu asendushooldusele jõudnud lapsed on kindlasti kogenud traumaatilisi kogemusi. Traumakogemusega lastega koos töötades peavad perevanemad olema teadlikud traumakogemuse mõjust ning teadvustama oma tegevuse tähtsust perekodus viibivate laste tervenemisel ja taastumisel. Lõputöö eesmärgiks on analüüsida Lääne-Virumaa perevanemate teadmisi lapseea traumast. Eesmärgist lähtuvalt püstitatud uurimisülesanneteks on anda ülevaade asendushoolduse süsteemist Eestis, anda ülevaade lapseea trauma olemusest ja mõjust edaspidisele elule ning analüüsida perevanemate teadmisi lapseea traumast traumakogemusega lapse toetamisest. Töös kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit ning märtsis 2023 viidi läbi seitse poolstruktureeritud intervjuud. Intervjuud transkribeeriti, kodeeriti ning vastuste analüüsimisel kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Läbiviidud intervjuude analüüsi tulemusel sai püstitatud uurimisküsimustele vastused ja töö eesmärk täidetud. Uuringu tulemusel leiti, et perevanemad ei tunne, et perevanemate koolitus annaks neile piisava ettevalmistuse traumakogemusega lastega töötamiseks. Positiivse aspektina perevanemad pidevalt täiendavad ennast erinevatel koolitustel. Tööd raskendava asjaoluna toodi välja vähene eelinfo lapse kohta, liiga palju lapsi ühes perekodus, tugisüsteemi poolt vähene toetus ja perekodu töötajate pidev vahetus. Raskendava asjaoluna toodi lisaks veel välja lapse liiga hiline paigutamine perekoju, sest lapse traumakogemus on selle tõttu liiga sügav. Analüüsi tulemusena selgus, et perevanematel on vähesed ja üldised teadmised trauma olemusest ning trauma sümptomitest. Trauma põhjusi tekitavatest teguritest on perevanemad rohkem teadlikud. Enim toodi välja füüsiline ja emotsionaalne väärkohtlemine, lisaks rõhutati trauma põhjusena lapse hooletusse jätmist ning turvalisuse puudumisele. Perevanemad selgitasid, et traumaatiliste sündmuste mõju jääb kogu eluks ning enamasti kannatab lapse areng traumakogemuse tõttu. Kolmandaks oluliseks punktiks tuli välja, et perevanemad tähtsustavad traumakogemusega lastega kiindumus- ja usaldussuhte ning turvalise keskkonna loomist. Perevanemad selgitasid, et lapsele tuleb 36 pakkuda seda, millest ta on ilma jäänud, sest nii saab lapse areng edasi liikuda. Raskustena toodi välja pidevat tööd iseendaga, laste negatiivsete emotsioonide ja ettearvamatute olukordadega toime tulemist ning diagnooside esmakordset kokkupuudet. Enamus perevanemaid hindasid ennast traumakogemusega lastega töötades kogenematuks ning arvavad, et neil ei ole veel piisavalt trauma-alaseid teadmisi. Mõned perevanemad, kes ise hindasid enda teadmisi trauma-alaselt puudulikuks, vastasid tegelikult intervjuu küsimustele hoopis väga põhjalikult ja sisukalt. Töö tulemustest lähtuvalt teenuse parandamise eesmärgil antakse perekodule järgmised soovitused: • perekodud peaksid perevanematele trauma-alaseid koolitusi rohkem võimaldama, et perevanemad ennast traumakogemusega lastega töötades pädevamana tunneksid; • uusi töötajaid rohkem toetama ja abistama, et töötajad pidevalt ei vahetuks, sest töötajate pidev vahetus toob kaasa ressursikulu. Kokkuvõtvalt võib uurimistöö tulemuste põhjal järeldada, et perevanematel on üldised teadmised trauma-alaselt. Perevanemad on teadlikud, kuidas traumakogemusega last toetada, kuid enamus perevanemad ei tunne ennast trauma-alaselt piisavalt kogenenuna.

The title of the thesis is "Trauma awareness among the foster care workers of Lääne-Virumaa". The thesis consists of four chapters. In the first chapter of the thesis, the theoretical starting point of the study is pointed out, which is associated with the foster care. In addition, requirements for foster care employees, legislation and principles of foster care are highlighted. The second chapter provides an overview of the nature and impact of trauma and provides an overview of previous studies on the trauma awareness of employees in Estonian educational institutions. The third chapter describes the objectives, tasks, methodology and sample selection, analysis methods and confidentiality assurance. The fourth chapter analyzes the obtained results and draws conclusions. The thesis is prepared by professional literature. Thisthesisisconnectedthroughthestartingpointsofthesystemtheoryoffostercare.Systems theory follows foster care by changing children's social skills. In recent years, a trauma-informed approach has been increasingly applied. A part of the trauma- informed approach is awareness and consideration of trauma symptoms. The four main principles of a trauma-informed approach are trauma awareness, ensuring the safety of the physical and emotional environment, restoring a sense of control, and a strengths-focused approach. Childhood trauma has long- term effects on a child's health and development. The aim of the thesis is to analyze the knowledge of foster care workers in Lääne-Virumaa about childhood trauma. Based on the purpose of the work, the following research tasks have been established: • give an overview of the foster care system in Estonia based on system theory; • give an overview of the nature of childhood trauma and its impact on future life; • to analyze the knowledge of parents in the family home about childhood trauma and supporting a child with a trauma experience. The study of the thesis has been carried out using a qualitative research method. Data were collected using semi-structured interviews, and seven foster care workers were interviewed. 38 As the result of analysis, it became clear that foster care workers are aware of how to support a child with a trauma experience, but most foster care workers do not feel sufficiently experienced in the field of trauma.