E-residentide teadlikkus e-residentsuse teenusest Eestis

E-residentsuse programm sai alguse 1.detsembril 2014. aastal. Programmi eesmärk on edendada Eesti majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut andes võimalus teiste riikide kodanikel kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Kui algselt liitusid programmiga välisriikide kodanikud, kes olid Eestiga seotud, siis tänaseks on e-residente tulnud 173 riigist ja nende arv järjest suureneb. E-teenuste kasutamise võimalust oma riigis e-residentidele pakkus esimesena Eesti. Eesti jälgedes on asunud e-residentsust pakkuma Dubai ning Leedu ja Portugal on võtnud selle enda eesmärgiks. Eesti on saanud esimese koha suurima välismaise võrgustiku InterNations koostatud uuringus aastal 2018 kui väga häid digitaalseid lahendusi pakkuv riik. Lõputöö eesmärk oli kaardistada e-residentide teadlikkust pakutavate võimalused Eestis, saadud tulemusi analüüsida ning teha järeldusi ja vajadusel ettepanekuid raamatupidamisteenuseid osutavale ettevõttele e-residentide teadlikkuse tõstmiseks. Autor on töö teoreetilises osas tuginenud peamiselt teoreetilistele allikatele, õigusaktidele, uurimistöödele ja ajakirjanduses avaldatud artiklitele. Lõputöö esimeseks ülesandeks oli anda teoreetiline ülevaade e-residentsuse võimalustest Eestis ning sellega kaasnevad kohustused ja riskid, tuginedes teoreetilistele allikatele ja õigusaktidele. Autor leiab töös käsitletud materjalide põhjal, et e-residentidele on antud väga hea võimalus e-teenuste kasutamiseks. E-residendile antav digitaalne isikut tõendav dokument aitavad kiirendada protsesse, allkirjastada dokumente digitaalselt ja alustada ettevõtlusega ise Eestisse kordagi tulemata. Antud lõputöö tulemusena selgus, et e-residentsusega kaasnevad ka ohud. Puudulikud IT-lahendused ja koostöö puudumine välisriikidega on tekitanud olukordi, kus e-residentsuse on saanud isikud, kes on saanud ärikeelu, kes kannavad kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vanglakaristust või on saanud karistuse majanduskuritegude eest. Lõputöö eesmärgi täitmiseks koostati lõputööde metoodika, et kaardistada e-residentide võimalusi ja teadlikkust e-residentsusega. Kaardistusuuringus (survey) koguti andmeid kvantitatiivselt kasutades ettekavatsetud valmit (purposive sample). Uurimus viidi läbi raamatupidamisteenust osutava ettevõtte teenust kasutavate e-residentide hulgas, kellele saadeti autori poolt koostatud küsimustik (Lisa 1) e-ankeedina internetikeskkonnas Google Forms. Küsimustik esitati 40. e-residendile ning sellel vastas 17. E-residendid hindasid viie palli skaalal, millised olid ajendid ja eesmärgid e-residendiks saamiseks, kuidas nad on rahul e-residentsuse taotlemise tehnilise protsessi ja digitaalse isikut tõendava dokumendi kasutamise võimalustega ning kuidas nemad tajuvad e-residentsusega kaasnevaid riske ja probleeme. E-residendid said avaldada oma teadmisi e-residentsusega seotud maksude kohta, hinnates esitatud väidet tõeseks või vääraks. Saadud tulemusi analüüsiti kasutades statistilisi tehnikaid nominaalastmikul, järjestusastmikul ja suhteastmikul.
Autori hinnangul on e-residentidele loodud väga head võimalused e-teenuste kasutamiseks Eestis ning seda võimalust on kasutanud väga paljud välismaalased. Uurides teoreetilisi allikaid on olemas nõuded ja raamistik, kuid samas Rahapesu Andmebüroo, Riigikontrolli aruannetest ja Kerli Tolki magistritööst selgus, et endiselt kaasnevad e-residentsusega ohud, millele tuleb leida maandamismeetmeid. Analüüsides küsitluse vastuseid selgus, et e-residendid on enamjaolt rahul pakutava võimalusega hakata e-residendiks Eestis. Kuid samas ei saanud ükski väide e-residentidelt maksimum punkte, seega on vaja tõsta ka pakutava teenuse kvaliteeti. Üheks e-residentsuse eesmärgiks oli kaasata välismaalt oma ala spetsialiste, et parandada Eesti majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut. Seda toetab analüüsist selgunud info, et pakutavat võimalust on kasutamas kõrgharidusega inimesed, kes on oma ala spetsialistid. Samas e-residendid ise seda väga oluliseks ei pea. Digitaalse isikut tõendava dokumendi omamine pidi muutma lihtsamaks, kiiremaks ja atraktiivsemaks asjaajamise välismaalaste jaoks Eestis ning seda kinnitavad ka uuringu tulemused. Analüüsi tulemusena võib öelda, et üldiselt on e-residendid rahul e-residentsuse taotlemise tehnilise protsessiga ning mõistetakse selle vajalikkust. Uuringu käigus selgus, et protsess ise võib võtta aega ning digi-ID väljastuskohti on veel vähe. Sama näitab ka e-residentide teadlikkus digitaalse isikut tõendava dokumendi kätte saamise võimaluste kohta. Enamus vastanutest on teadlikud, et e-residendina on võimalik Eestis tekkiv maksukohustus ning vaid üks ei ole selle väitega nõustunud. E-residentide arvates peavad nad ise kõik oma tulud deklareerima Eestis, kuid tegelikult e-residendil endal tekib deklareerimise kohustus, kui kasu on saadud vara võõrandamisest, ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või mitteresidendi püsiva tegevuskohana. E-residendi tulud deklareeritakse Eestis vaid siis, kui ka tulu on saadud Eestist. Eestis töötades deklareerib tulu tööandja ja e-resident seda eraldi deklareerima ei pea. Analüüsist selgub, et vastanutest 29.41% ei ole teadlik, et töötades Eestis deklareerib tulu tööandja ja et väljas pool Eestit töötades peavad nad ise oma tulu deklareerima. Kuigi osad e-residendid on teadlikud maksusüsteemist, siis on näha vajadust parema selgitustöö tegemiseks. Analüüsides e-residentide arvamust e-residentsusega kaasnevatest riskidest ja probleemidest selgus, et ollakse kriitilisemad kui eelnevalt käsitletud võimalustega. Ka e-residendid nõustuvad, et programmiga võib kaasneda riskid ja probleemid ning selle lahendamisele ja paremaks muutmisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Küsimustiku analüüsimisel selgus, et e-residentide teadlikkus pakutavate võimalustega on hea, kuid samas nende teadmised e-residentsusest vajavad veel täiendamist. Lisaks teavitustööle e-residentsuse meeskonna poolt, saavad sellele kaasa aidata ka raamatupidamisbürood, kes pakuvad raamatupidamisteenust e-residentidele, et tõsta e-residentide teadlikkust e-residentsusest. Lõputöö võiks huvi pakkuda e-residentidega töötavatele inimestele, kes saavad toetada oma teadmiste ja oskustega e-residente Eesti e-teenuste kasutamisel. Samuti võiks lõputöö pakkuda huvi e-residentidele, et teada millised võimalused e-residentsusega liitumisel kaasnevad.