Materiaalsete põhivarade juhtimine ja seos finantssuhtarvudega Merling Reisid OÜ näitel

Lõputöö eesmärk oli selgitada välja materiaalsete põhivarade juhtimise põhimõtted ning seosed finantssuhtarvudega, mis on aluseks juhtimissoovitustele reisijateveo ettevõttele Merling Reisid OÜ. Materiaalse põhivaraga seonduvalt tuleb ettevõtte juhtkonnal teha pikaajalise finantsmõjuga otsuseid- kehtestada soetusmaksumuse alampiir, määrata eeldatav kasulik eluiga ja valida amortisatsioonimeetod. Ettevõttetel, kes peamise osa müügitulust teenivad materiaalsete põhivarade kasutusega, on eeldatavasti suhteliselt suur põhivara osakaal koguvaras. Suurem põhivarade osakaal tähendab paremat varalist seisukorda, ettevõtte kõrgemat oodatavat likviidsusväärtust ja tõenäoliselt ka väiksemaid võimalikke pankrotikulusid. Kõiki neid eelnimetatud asjaolusid arvesse võttes on materiaalsete põhivarade juhtimise temaatika oluliseks tõstatunud käimasolevates kriisides, kuna teatud tegevusvaldkondades seisab suur hulk põhivara tulutult. Seega omab valitud teema kui uurimisobjekt uudsust. Paljud ettevõtted on silmitsi küsimusega, kuidas vähendada kulusid või kas muuta amortisatsiooni arvestamise meetodit ja kuidas nimetatud muudatused mõjutavad ettevõtte peamisi varadega seotud finantssuhtarve. Majandustulemustele tõlgenduste saamiseks on oluline pöörata tähelepanu finantssuhtarvudele. Suhtarvude abil saab hinnata minevikusündmusi ning selle põhjal teha tulevikuotsuseid. Eristatakse kasumlikkus- ehk rentaablussuhtarve ning toimimis-ehk efektiivsussuhtarve. Siinjuures on oluline mõista suhtarvude tähendust ja erinevate majandustehingute ning arvestuspõhimõtete mõju nendele.
Uuringu läbiviimisel kasutati deduktiivset lähenemisviisi, mis käesolevas lõputöös tähendab, et üksikjuhu kohta tehti järeldusi üldise ja teadaoleva põhjal. Uuritava ettevõtte materiaalsete põhivarade juhtimisalaseid otsuseid võrreldi teoreetiliste käsitlustega. Esmalt anti ülevaade teemakohasest teooriast, millele järgnes andmete kogumine. Teoreetilises osas oli oluline roll seadusandlusel, mida täiendati erialaspetsialistide tõlgenduste ja selgitustega. Lõputöö koostamisel kasutati vertikaalset ülesehitust. Andmete kogumiseks kasutati dokumendivaatlust ja poolstruktureeritud intervjuusid. Dokumendivaatluse käigus töötati läbi dokumendivaatlusplaanis kirjeldatud dokumendid (Lisa 1). Kasutati teiseseid andmeid. Dokumendivaatluse käigus saadud andmeid täiendati läbiviidud poolstruktureeritud intervjuudega. Poolstruktureeritud intervjuusid soovitatakse kasutada uuringutes, kus soovitakse uurida varjatud nähtusi ja nende tunnuseid, kus küsimused esitatakse küll kindlas järjekorras, kuid neile vastatakse vabalt. Intervjuud viidi läbi ettevõtte kahe juhatuse liikmega, kuna nemad langetavad materiaalsete põhivarade juhtimise ja soetamisega seotud otsused. Intervjuude läbiviimiseks kasutati lisas 2 esitatud intervjuu küsimustikku (Lisa 2). Küsimustik oli koostatud lähtuvalt lähenemisviisist, et sellega püütakse saada täiendavaid andmeid, mis ei selgu dokumendivaatluse käigus ning mille käigus püütakse leida ja aru saada eelnevatest otsustest. Tulemused ja ettepanekud esitati kirjeldava tekstina. Lõputöö tehti OÜ Merling Reisid, kui reisijateveo teenust pakkuva ettevõtte näitel. Enne koroonakriisi puhkemist moodustas kõnealuse ettevõtte peamise müügitulu rahvusvaheline reisijatevedu ning rahvusvaheline kommertsliinivedu. Kriisi puhkemisel tühistati rahvusvahelised juhuveod 100%-liselt ning rahvusvaheline kommertsliinivedu seiskus. Ettevõtte müügitulu langes võrreldes 2019.aastaga 2020.a. ca 35%. Samas omab ettevõtte arvestatavad bussipark- ettevõttel on 4 suurt turismibussi, 7 väikebussi ning 7 sotsiaaltransportteenuse osutamiseks kohaldatud sõidukit. Ettevõte kasutab amortisatsiooni arvestamisel lineaarset meetodit ning kehtestatud materiaalsete põhivarade soetusmaksumuse alampiir on 320 eurot. Siinkohal on ettevõttele ettepanek materiaalsete põhivarade alampiiri tõsta, kuna nii väikese maksumusega põhivarasid tegelikult arvele ei võeta. Ettepanek on tõsta materiaalsete põhivarade alampiiri 1000 kuni 1500 euroni. Materiaalsetele põhivaradele on raamatupidamise sise-eeskirjas määratud kasutusaeg aastates, mis sõltub soetatud bussi vanusest. Uuringu läbiviimisel selgus, et ettevõte on kaalunud kriisi aastatel materiaalse põhivara amortisatsioonimeetodit muuta, et vähendada kulumist tekkivaid kulusid ja seega ka kahjumit. Lõputöö käigus viidi läbi arvutused lineaarse amortisatsioonimeetodi rakendamisel 7 ja 10 aastase kasuliku eluea korral ning tegevusmahul põhineva amortisatsioonimeetodi rakendamisel. Tegevusmahul põhineva amortisatsioonimeetodi rakendamise arvutused näitasid ja sellest lähtuvalt jõuti järeldusele, et antud meetodi puhul oleks küll arvestatav kulum väike, kuid see tekitab olukorra, kus ettevõttel on arvel palju moraalselt vananenud põhivara. Ettevõte juhtkond jäi seisukohale, et kõnealuses ettevõttes ei ole võimalik tegevusmahul põhinevat amortisatsioonimeetodit rakendada, sest see on prognoosimatu ning ei toeta ettevõtte pikaaegseid eesmärke. Ettevõte soovib kasutusele võtta uuemaid ja kaasaegsemaid transpordivahendeid, olulise surve sektorile seab tehnoloogia kiire areng, kliimaeesmärgid, rohepööre. Ettepanek on soetamise hetkel alla 10 aasta vanuste materiaalsete põhivarade puhul lineaarse amortisatsioonimeetodi rakendamisel kasuliku eluea pikendamist 7 aastalt 10 aastale. See tõstab bilansis materiaalse põhivara jääkväärtust, arvestatav kulum on väiksem ja puhaskasum suurem. See materiaalsete põhivaradega seotud juhtimisotsus kannavad endas mõju finantssuhtarvudele. Kõik finantssuhtarvud langevad, kuid minimaalselt. Kogukapitali puhasrentaablus (ROA) väheneb 0,35% ja materiaalsete põhivarade puhasrentaablus 1,14%. Suurem materiaalsete põhivarade maksumus sama müügitulu juures annab väiksema koguvara käibekordaja (-0,06%) ja ka materiaalsete põhivarade käibekordaja (-0,09%). Ühtlasi leiti, et kuigi lineaarse amortisatsioonimeetodiga kaasnevad konstantsed amortisatsioonikulud, mis on sageli suured, on see parim võimalik amortisatsioonimeetod kõnealusele bussiettevõttele. Seega on lõputöö eesmärk antud tulemuste näol täidetud.

Thesis „Management of tangible fixed assets and its relation to financial ratios, using the example of Merling Reisid OÜ” total volume is 59 pages including cited sources, summary and appendices. The paper consists of 6 tables and 3 appendices. 40 different sources have been cited in the thesis. It is with a vertical structure, a deductive approach is used and it consists of two chapters. The first chapter provides an overview of the methodology that is used, the purpose of the study, tasks, research-, data collection and the methodology of analysis. The second chapter concentrates intertwinedly on both theoretical approaches and also what emerged during the study- an overview of the theoretical principles of tangible fixed assets management and their connections with financial ratios and at the same time there is explained what is happening in the company. Management of tangible fixed assets matter has been relevant in the past pandemic as well in the ongoing economic- and energy crisis and in the light of the climate- and environmental goals of the European Union by banning the sale of new gasoline and diesel vehicles by 2035. In addition to that it has been emphasized that the economic effects of the coronavirus outbreak and the state of emergency are reflected in fixed assets by declining in value. There are problems in examining the condition of more expensive tangible fixed assets and in the balances of fixed assets accounts. The purpose of the thesis was to find out the principles of the management of tangible fixed assets and the connections with financial ratios that are the basis for management recommendations for the passenger transport company Merling Reisid OÜ. To achieve the goal following tasks were set: • to present the thesis methodology; • to provide an overview of the theoretical principles of management of tangible fixed assets and selected financial ratios; • to describe and evaluate the management of tangible fixed assets and the main financial ratios in the company Merling Reisid OÜ; • to point out the connections between management decisions of tangible fixed assets and financial ratios and submit management recommendations to Merling Reisid OÜ if necessary.

The thesis was conducted based on the passenger transport company Merling Reisid OÜ. Before the outbreak of the corona crisis the main sales revenue was formed by international passenger transport and international commercial line transport. When the crisis broke out, all the international occasional transportation was cancelled 100% and the international commercial line transport stopped, sales revenue decreased 35% and the company ended the financial year with a loss. However, depreciation expenses remained constant. Merling Reisid OÜ uses the linear method in calculating depreciation and the established material and the minimum acquisition cost of fixed tangible assets is 320 euros. During the thesis calculations were made for the application of the depreciation method based on the volume of activity and the linear depreciation method in the case of a useful life of 7 and 10 years as well as the main financial ratios related to assets and tangible fixed assets. The following management recommendations were presented to the company: • to raise the lower limit of the acquisition cost of tangible fixed assets to 1000 to 1500 euros; • to increase the useful life of tangible fixed assets that are less than 10 years old at the time of acquisition from 7 years to 10 years.

The extension of useful life increases the residual value of tangible fixed assets on the balance sheet, the estimated depreciation is lower and the net profit is higher. Net profitability of total capital (ROA) decreases accordingly 0,35% and net return on tangible fixed assets 1,14%, but the decline is minimal. The higher residual cost of tangible fixed assets at the same sales revenue gives a lower turnover ratio of total assets (-0,06%) and also a turnover ratio of tangible fixed assets (-0,09%), but the impact is minimal. It was also found that although the linear depreciation method entails constant depreciation costs which are often high, it is the best possible depreciation method for that company. The applied value of the thesis for Merling Reisid OÜ consists in raising awareness of management decisions and accounting of tangible fixed assets about the impact of different accounting methods on economic results through management recommendations.