Traumajärgse liikumispuudega inimeste toimevõimekus

Puuetega inimeste üldarv Eestis langeb, mis on positiivseks muutuseks. Samal ajal tööõnnetuste ja liiklusõnnetuste arv aastatel 2020 ja 2021 on suurenenud, mis tõstab puude tekkimise riske. Liikumispuue on üks suurtest puudega inimeste gruppidest ja nende inimeste vajadused korrigeerivad ligipääsetava keskkonna arengut. Peale taasiseseisvumist Eestis vähesel määral tegeldi liikumispuudega inimeste ligipääsetavuse probleemidega. Aastal 2021 Ligipääsetavuse rakkerühm pakkus lahendusi kuidas vanadel hoonetel parandada seda probleemi ning millised nõuded peaksid olema uute hoonete planeerimisel. Pakutud lahendused peaksid aitama kaasata liikumispuudega inimesi ühiskonda, mis tõstaks nende inimeste heaolu ja vähendaks vaimseid probleeme. Sellisel moel on võimalik lahendada sotsiaalse ligipääsetavuse probleemi, kui puudeta inimesed harjuvad igapäevaselt elama koos liikumispuudega inimestega. Lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade traumajärgse liikumispuudega inimeste heaolust, toimevõimekusest ning teenuste ligipääsetavusest ja kvaliteedist. Eesmärgi täitmisel selgus, et vaatamata olukorra paranemisele on olemas arenguruumi. Heaolu puhul on tähtis sotsiaalse võrgustiku säilitamine, kuna E1 näitest tuleb välja, et isegi vähene võrgustiku nõrgenemine võib negatiivselt mõjutada heaolu. Toimevõimekuse positiivne muutus ajas sõltub teenuste kvaliteedist ning sotsiaalvõrgustiku olemasolust. Samal ajal teenuste kvaliteet sõltub sellest millise struktuuriga oli teenus ning milline oli inimese teadlikus. Vähem teadlikumad inimesed olles kindlate reeglitega teenustes kogesid paremaid tulemusi, kui ilma kindlate reegliteta teenustes. Inimeste teadlikkusest sõltub kui kriitiliselt hinnatakse saadud teenust, mis omakorda mõjutab teenuste kvaliteedi hinnangut. Üldisteks ettepanekuteks oleks tõsta teadlikkust teenustest, ning luua ühiseid standardeid. Teadlikkuse puhul rõhk peaks olema väiksematel asulatel, kus tase on madalam ning eriti väljaspool asulaid elavatel inimestel, kuna vastajaid polnud. Intervjueeritavad põhjendasid sellise elukohaga inimeste puudumist asjaoluga, et info ei jõua kohale. Standardite puhul oleks vaja panna rõhku transpordile ja olemasolevate hoonete renoveerimis standarditele ning teenuste kvaliteedi standarditele. Lõputöö eesmärk ja uurimisküsimused said täidetud.

The total number of disabled people in Estonia is decreasing, which is a positive change. At the same time, the number of work accidents and traffic accidents in 2020 and 2021 has increased, which increases the risks of disability. Mobility impairment is one of the large groups of disabled people, and their needs correct the development of an accessible environment. After regaining independence in Estonia, the problems of accessibility for people with mobility disabilities were dealt with to a small extent. In 2021, the Accessibility Task Force offered solutions on how to improve this problem in old buildings and what requirements should be in planning new buildings. The proposed solutions should help to include people with mobility disabilities in society, which would increase their well-being and reduce mental problems. In this way, it is possible to solve the problem of social accessibility, if abled people get used to living with disabled people daily. The aim of the thesis was to provide an overview of the well-being, functional capacity and accessibility and quality of services for people with post-traumatic mobility impairments. When the goal was fulfilled, it became clear that despite the improvement of the situation, there is room for improvement. Maintaining a social network is important for well-being, as the example of E1 shows that even a slight weakening of the network can negatively affect well-being. A positive change in performance over time depends on the quality of services and the existence of a social network. At the same time, the quality of services depends on the structure of the service and the awareness of the person. Less knowledgeable people experienced better outcomes in services with specific rules than in services without specific rules. How critically the received service is evaluated depends on people's awareness, which in turn affects the assessment of service quality. General suggestions would be to raise awareness of services and create common standards. In terms of awareness, the emphasis should be on smaller settlements, where the level is lower, and especially on people living outside the settlements, as there were no respondents. The interviewees justified the absence of people with such a residence by the fact that the information does not reach the place. In the case of standards, it would be necessary to emphasize transport and renovation standards of existing buildings, as well as service quality standards. The aim and tasks of the thesis were met.