Psühholoogiline turvalisus asenduskoduteenust pakkuvas ettevõttes

Globaliseeruvas maailmas, kus tööelu tingimused on pidevas muutumises, tekib üha rohkem ohutus- ja terviseriske töötajatele. Viimastel aastatel on järjest rohkem suurenenud psühhosotsiaalsete riskide osakaal (Kehribar, et al., 2017), mis on enamikul töökohtadel oluliseks probleemiks. Kiire töötempo ja muutused organisatsioonis panevad ettevõtete juhid üha rohkem silmitsi psühholoogilise turvalisuse probleemidega. Psühhosotsiaalseid riske peetakse üldiselt raskemini reguleeritavaks kui paljusid teisi töötervishoiu ja tööohutuse riske (Jespersen, Hasle, & Nielsen, 2016) ning nendega seotud teemad nagu tööga seotud stressi ja töövägivalda peetakse laialdaselt peamisteks väljakutseteks töötervishoiu ja tööohutuse spektris (Stavroula & Aditya, 2010). Üha enam on organisatsioonide edu taga suures osas töötajate vaimne tasakaal ning pühendumus kuid psühholoogiliselt turvalise keskkonna loomiseks ei piisa ainult sellest. Ülimalt tähtis on ka normide kehtestamine organisatsioonis. Ettevõtte juhil on oluline roll psühholoogilise turvalisuse kujundamisel töökohal. Juht peaks motiveerima töötajaid paremini tööd tegema inspireerides neid, andes eeskuju, tagasisidestades tulemused ning premeerides heade tulemuste eest. Teema on aktuaalne, kuna Eestis on vaimse tervise häired teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest (Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika töökeskkonna üksus, 2019). Vaimset tervist mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas töökeskkond, mille psühhosotsiaalsed ohutegurid võivad olla vaimse tervise häire algpõhjuseks, soodustades psüühika- ja käitumishäire väljakujunemist ja seeläbi töövõime vähenemist (Ibid). Selle jaoks, et iga töötaja töökoht oleks turvaline, on väga tähtis tegeleda psühhosotsiaalsete riskide uurimisega töökohal. Töökeskkonnas on ennekõike oluline psühhosotsiaalsete ohutegurite teadvustamine ja töötaja ning tööandja tahe vaimse tervise hoidmisega tegeleda. Nii töötajad kui ka juht peab sellega tegema ja vajadusel ennast tööturvalisuse teemadel täiendama. Kui töökeskkond on terve, siis ta toetab kohanemist muutuste ja raskete olukordadega ning juhi ja töötajate poolsed õiged võtted aitavad edendada vaimselt tervist ja vältida stressi ning arendada paindlikke töösuhteid töötajate vahel. Kui ettevõtte juht suudab toetada oma töötajaid ja muuta töökeskkonda turvalisemaks, siis ilmselgelt suudab ta vähendada töötajate vaimse tervise probleeme ja ennetada tööstressi, kiirendades seeläbi töökeskkonna tervenemist ning toetada ettevõttes töötajate head töövõimet. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada töötajate psühholoogilist turvalisust mõjutavad ohutegurid töökohal, et leida võimalikke paremaid lahendusi töötajate psühholoogilise turvalisuse toetamiseks ning teha parendusettepanekuid ettevõtte juhile. Lõputöös selgitatakse välja, millised on psühholoogilist turvalisust mõjutavad ohutegurid töökohal ning kavandatakse lõputööks sobiv metoodika. Empiiriline uurimistöö oli deduktiivne, mille läbiviimiseks kasutati nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit. Valim moodustati asenduskodu teenust pakkuva ettevõtte 14 inimesest, seades eesmärgiks küsitleda neid kõiki. Autor töötas välja instrumendi uuringu läbiviimiseks ja peale uuringu läbiviimist kaardistas psühholoogilised ohutegurid töökohal ning neid toetavad tegevused. Kvantitatiivsete andmete kogumiseks ja analüüsimiseks kasutas autor struktureeritud küsitlust töötajatele ja kvalitatiivsete andmete kogumiseks poolstruktueeritud intervjuud juhile. Küsitluse tulemusi mõõdeti Likerti skaalaga ning analüüsiti kvantitatiivselt. Intervjuu tulemusi mõõdeti andmete jaotamisega märksõnade järgi kategooriatesse ning analüüsiti kvalitatiivselt. Peale intervjuu ja küsimustiku vastuseid saadi vajalik materjal kogutud andmete kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks analüüsimiseks. Vastavalt analüüsi tulemustele selgusid võimalikud töötajaid ohustavad psühhosotsiaalsed tegurid ettevõttes ning need kaardistati ning leiti töötajate psühholoogilist turvalisust toetavad meetmed. Antud uuringu kvantitatiivse etapi tulemused näitasid töötajate emotsionaalset pinget kui psühholoogilise turvalisuse ohukohta ettevõttes. Kvalitatiivse etapi võtmesõnadeks osutusid ausus, julgus/julgustus, usaldus, konstruktiivne tagasiside, mida võiks olla töötajatel rohkem kui hetkel on. Kokkuvõtvalt saab autor väita, et lõputöö eesmärk sai täidetud. Psühholoogiliselt turvalises töökeskkonnas tunnevad töötajad end piisavalt turvaliselt, et võtta omavahelisi riske ja avaldada oma arvamust, jagada kahtlusi, küsimusi ja ideid. Psühholoogiline turvalisus loob tingimused ausamaks, koostööaltimaks probleemide lahendamiseks kolleegide vahel, seega töökeskkond muutub palju efektiivsemaks. Psühholoogiliselt turvaline töökeskkond motiveerib töötajaid rohkem panustama ettevõttesse, aitab kaasa ambitsioonikate eesmärkide seadmisele ning ühistele saavutustele.

The following thesis "Psychological safety in a substitute care service" consists of 68 pages, 19 figures and 10 tables. 50 different sources have been used in the preparation of the thesis. The problem of the research arose from the increasing number of safety and health risks in the working environment and the growing importance of psychosocial risks in the workplace. The topic was chosen because psychosocial hazards and mental health maintenance are one of the most topical issues in the workplace and pose a threat to the health of workers and managers and can cause irreversible health damage. The object of the thesis was a small business providing a substitute home service, which provides a home for children and young people living in Estonia who have been left without parental care. Due to the stressful, emotionally demanding and highly responsible nature of their work, workers in the children's home may experience crisis situations. As the workers are responsible for the well-being and health of the children, it is of utmost importance to address psychological safety among the workers themselves. The company has not previously carried out a survey on the psychological safety of its staff. The aim of the thesis was to map the risk factors influencing psychological safety in a small company providing substitute care services in Estonia and, as a result of the analysis, to point out possible opportunities to support psychological safety. In order to achieve the objective, the following research objectives were set: to provide an overview of the possible risk factors affecting psychological safety in the workplace; to identify how to support psychological safety of employees in order to provide a theoretical framework for an empirical study; to design the methodology, data collection and analysis methods for an empirical study; to conduct a survey to identify the factors affecting psychological safety, to analyse the results of the survey and the interview, to map the risk factors and to make suggestions to the company manager to support psychological safety and mental health in the company. As a result of the empirical study, the author found that in the company providing the substitute home service, the biggest threat to psychological safety was excessive emotionality in the workplace. The manager of the company was cooperative and open to suggestions for improvement and to encouraging cooperation with employees.